Noortevahetus annab kogemusi ja uusi tutvusi

20.-27. novembril osales Voka Avatud Noortekeskuse esindusgrupp Rumeenias (Craiovas) toimunud Erasmus+ projektis “Preventing violence”. Ilmselt tahaksid siinkohal paljud uurida, mida täpsemalt Erasmus+ projekt (noortevahetus) endast kujutab.

Rahvusvaheline noortevahetus on erinevate Euroopa riikide noorte omavaheline koostööprojekt, mis on välja töötatud ja ellu viidud noorte poolt ning kus tegeletakse noorte jaoks oluliste teemadega. Projekti põhitegevuseks on noorte kohtumine ja tegevusprogrammi elluviimine (5-21 päeva) Eestis või mõne partneri koduriigis.

Noortevahetuses saavad osaleda kõik noored vanuses 13-30, olenemata sellest, milline on noore haridustase, pereseis, rahvus või keeleoskus. Kõige tähtsam onsoov midagi uut katsetada ja õppida. Noortevahetuses toimuv õppimine lähtubmitteformaalse õppimise meetoditest ja põhimõtetest. Noortevahetus on ideaalne võimalus avastada maailma peaaegu tasuta, kuna nii majutus kui ka toitlustus sihtriigis on tagatud ning ka reisikulud kompenseeritakse peale projekti lõppu. (Rohkem infot: www.noored.ee/rahastus/noortevahetus/)

Tolle konkreetse projekti raames arutlesime vägivalla (nii vaimse kui ka füüsilise) teemadel ning kuidas seda ennetada. Rääkisime kodu-, kooli-, töö- ning muudest vägivalla liikidest ning jõudsime üheskoos türklaste, bulgaarlaste, rootslaste, makedoonlaste,  poolakate, rumeenlaste ja kreeklastega paljude äärmiselt huvitavate lahendusteni. Usun, et kõik projektis osalenud läksid koju uute ideedega ning anname igaüks endast parima, et me oleks teineteise suhtes aina sallivamad ja sõbralikumad.

Kuid kui vaadata projekti teemast veidi kaugemale, siis näen veel palju muudki,  mida me sellel reisil õppisime. Olles ise osalenud eelnevalt mitmes taolises projektis, oskan selgelt väita, kuidas nädal aega võõral maal veetes ning erineva kultuuritaustaga inimestega kokku puutudes õpid sinust teistmoodi inimesi rohkem mõistma. Kui ma ise arvasin, et olen küllaltki tolerantne inimene ja austan erinevusi, siis veetes seitse päeva koos enamuselt lõunamaalastega, sain aru, et ma ei tunne neid veel üldse nii hästi. Oi kui lihtne oli pahameel tulema, kui päevast päeva teised hilinesid ja vaid eestlased (ja okei, ka poolakad) õigel ajal konverentsiruumis istusid. See, et osad ootama pidid, polnud hilinejate jaoks aga mingisugune probleem! Aga õppisin sellest, et kultuurid ongi erinevad ning sellest tulenevad ka erinevad käitumisnormid. Ning tegelikult paneb taoline olukord aina enam mõistma ja austama ka oma enda kultuuritausta. Koju tulles mõtlen alati, et küll meil siin Eestis on ikka tore! Ja alati saab kodukohta naasta uute teadmistega, kuna midagi positiivset saab igast teistsugusest kultuurist üle võtta. Lõunamaalastelt võibolla just seda, et alati ei pea olema maru tõsine ja tööd rassima, vaid vahepeal võiks puhata ka! Selline ebatraditsiooniline nädalake hoopis teistsugust elu annab palju enam, kui tavapärane nädal tööl või koolis - ning tagasi tulevad noortevahetuselt alati uut energiat ja värskeid ideid täis noored! 

Kuid mida õppisid sellest projektist teised osalejad?

Liina: Noortevahetusel õpid palju. Põhiline on minu jaoks vist see, et saad oma mugavustsoonist välja astuda ja õpid tundma teisi kultuure. Kui aus olla, siis ei olegi see projekti teema sageli kõige olulisem. Projekti tegijatele küll ja noori paneb neid kõnetav teema ka rohkem mõtlema, aga noore osaleja jaoks on suur kogemus siiski just avalik esinemine, oma mõtete väljendamine, koostöö (mis on eriti raske, kui on mitu kultuuri koos) ja grupitöö juhtimine. Gruppides oli väga palju erinevaid arvamusi ja mina õppisin seeläbi olema aktsepteerivam. Noortevahetusel sai palju nalja ja tutvusi üle Euroopa!

Kalev: Projekt oli igati avardav. Meie grupp oli väga energiline ning positiivne. Soovitan kindlasti kõigil noortel sarnastest projektidest osa võtta, sest see lihtsalt on igati osalemist väärt. Väga hea võimalus soodsalt reisida ning kõigi heaollu panustada muutes iseend teadlikumaks.

Sander: Toimusid kultuuriõhtud, kus iga riik enda ajaloost, köögist, loodusest ja muust esitluse tegi. Iga osalejariik tõi kaasa rahvuslikke toite, mis nende rahvust parimal viisil kirjeldas: näiteks bulgaarlastel oli palju "vanaema tehtud" kraami. Lisaks nautisime aina kiireneva tempoga tantse, millega igaüks vabalt ka liituda võis.

Projekti teema raames käsitlesime nii füüsilise kui ka meelelise vägivalla ennetamist. Iga päev avastasime end praktilistes töötubades, näiteks kohalike intervjueerimine, plakatite meisterdamine ja videoklipi filmimine. Peale söögikordi ei lasknud me mitte leiba luusse, vaid hakkasime aktiivselt toitu energiaks muutma, seda näiteks läbi "energizerite". Huvitava faktina sain teada, et Eestis on Euroopa Liidu kõige suurim palgalõhe. Kohalikud olid sõbralikud ja abivalmid, tihti ka hea huumorisoonega. Craiova ise on arhitektuuriliselt kaunis linn, kuid äärealadel on tugevalt tunda nõukogude aja hõngu.

Palusin teemat kommenteerida ka SA Archimedes Noorteagentuuri väliskoolitustegevuste korraldajal Angela Tikofil, kes on nüüdsest ka Ida-Virumaal, Lüganuse vallas liikuv noorsootöötaja.

„Olles ise olnud nii Erasmus+ rahvusvahelistel noortevahetustel osaleja kui ka korraldaja rollis ning nüüd noorte suunaja ja nõustajana projektide kirjutamise ning korraldamise juures, julgen öelda, et ühest pealtnäha lihtsast  noorteprojektist võidavad lisaks noortele ka teised nende ümber - lapsevanemad, teised noored, kogukond.

Erasmus+: Euroopa Noored pakub noortele tohutult võimalusi - võimalust osaleda noortevahetustel, aga ka erisugustel koolitustel. Lisaks sellele võimaluse ka neid ise siin, Eestis, ellu viia. Oluline on, et noor on suure ettevõtmise juures noortevahetuse korraldajana ja osalejana algusest peale - saades projektikirjutamise, meeskonnatöö, tohutu suhtlemis- ja enesetundmaõppimise kogemuse. Rääkimata ajaplaneerimisest, ootamatustega tegelemisest ning

erinevate kultuuride ja inimeste tundma õppimisest.

Kus peitub aga kasutegur noort ümbritsevale kogukonnale?

Noortel, kel on võimalus näha ja kogeda seda, kuidas mujal noorte elu korraldatud on, milline maailm väljaspool koduküla või -linna on, on ka suurem teadmistepagas, et kodukoha käekäiku panustada ja julgust oma arvamust välja

öelda. Korraldades rahvusvahelisi noorteprojekte Eestis, on alati võimalus mujalt Euroopast pärit noori ning projekti, selle teemat, alates diskrimineerimisest kuni rohelise mõtlemiseni, tutvustada ka kohalikule kogukonnale, kaasata ja harida neidki. Olgu selleks siis avatud õhtu, kontsert, infotund või  kasvõi see sama artikkel, mida praegu loed. 

Noorte kaasamine, nende ettevõtlikkuse toetamine peaks, eriti väikeses kohas, olema iga ettevõtte ning asutuse osa. Toetades rahvusvahelist noorteprojekti, saavad väärt kogemuse osaliseks ka näiteks kohalik SPA või pagarikoda -

andes noortele läbirääkimiste, oma idee tutvustamise ning turunduse kogemus ning saades vastu ideid ja võimalusi oma toodete tutvustamiseks, mille peale ehk seni polnud tuldudki.

Erasmus+ rahvusvahelised noorteprojektid mitte vaid ei hari noori teemadel, millest ehk koolis igapäevaselt ei kuule, vaid annavad võimaluse end proovile panna uutes olukordades, näha ja tundma õppida nii maailma, kui ka ennast.“

Minu, nüüdsest Toila valla noorsootöötaja, eesmärk noori aina enam taolistes projektides osalema innustada, kuna mul on tõeliselt kahju, et paljud sobivas vanuses noorukid nendest programmidest isegi mitte kuulnud ei ole. Ma siiralt loodan, et tänu meie noorte positiivse kogemuse jagamisele on nüüd veidi enam inimesi noortevahetustest teadlikud ning ka nendele võimalustele veidi rohkem avatud!

Järgmiste seiklusteni!

Elisabeth Purga (terve projektis osalenud grupi nimel)

Gruppi kuulusid: Liina Murd, Kelly Peetsalu, Kätlin Kuusemäe, Kalev Lait, Sander Aul

Foto: Kalev Lait