Juuni

Kujutage ette panka, milles teil on konto ning millele igal hommikul kantakse 86 400 eurot.

Sellest ei kanta sentigi teie järgmise päeva kontole, vaid konto nullitakse igal õhtul, hoolimata sellest, kui palju sellest rahast olete te päeva jooksul kasutamata jätnud. Raha, mida te päeva jooksul ära ei kasuta, ei näe te enam mitte kunagi.

Mida te teeksite? Otse loomulikult võtaksite te kogu raha iga päev välja ja kasutaksite seda nii, nagu heaks arvate.

Tegelikult on igaühel meist selline pank olemas. See pank kannab nime aeg.

Igal hommikul kantakse meie kontole 86 400 sekundit. Igal õhtul konto nullitakse ja kõik need sekundid, millesse te pole päeva jooksul suutnud investeerida ja heal eesmärgil ära kasutada, kaovad. Puudub võimalus kanda ühtegi sekundit kellegi teise arvele ning iga päev tehakse teile uus konto, kus teid ootab see sama 86 400 sekundit. Kui te ei suuda seda summat kasutada, on kaotus teie.

Tagasimineku võimalus ei ole. Võimalust jätta midagi homseks, ei ole. Te peate elama tänases päevas, tänase kontoseisuga. See aeg tuleb investeerida, et saavutada tervis, õnn ja edu. Kellaseierid liiguvad.

Mõistmaks ühe aasta väärtust, küsige õpilaselt, kes kukkus eksamilt läbi.

Mõistmaks ühe kuu väärtust, küsige naiselt, kes andis elu enneaegsele beebile.

Mõistmaks ühe nädala väärtust, küsige nädalalehe toimetajalt.

Mõistmaks ühe päeva väärtust, küsige päevapalgaga töötajalt, keda kodus ootavad lapsed, keda on vaja toita.

Mõistmaks ühe tunni väärtust, küsige armastajatelt, kes ootavad üksteisega kohtumist.

Mõistmaks ühe minuti väärtust, küsige mehelt, kes jäi rongist maha.

Mõistmaks ühe sekundi väärtust, küsige inimeselt, kellel õnnestus vältida autoavariid.

Mõistmaks ühe millisekundi väärtust, küsige Olümpiamängude hõbemedali võitjalt.

Väärtusta iga hetke, mis sul on!

Soovin, et te kõik, mu head lugejad, leiaksite saabuvas suves palju ilusaid hetki, mida väärtustada, mida tagantjärele sooja tundega meenutada.

Noortele koolilõpetajatele ütlen üht – elu on lühike. See lihtsalt on nii. Olete seda ju palju kuulnud. Sellest on saanud klišee, aga ikkagi on see tõsi. Mõelge järele. Kümme aastat tagasi olite ümbes kümneaastased. Mangusite vanemaid, et nad ostaksid teile pileti mõnele filmile, mis sel ajal just väga pop oli või ihkasite mõnda vidinat, mis oli „kohustuslik“ rekvisiit, et kaaslastega võrdne olla. Täna lõpetate kooli, astute ellu...

Elu on lühike, mida see tähendab? See tähendab, et ei maksa oodata, et kõik toimub iseenesest. Kui midagi tahate, siis püüdke selle poole. Tehke see teoks.

Meile on antud kindel arv eluaastaid, seega veetke õnnetuna nii vähe aega kui võimalik. Teil on õigus, tegelikult ka kohustus, olla õnnelik.

Ilusat suve ja päikest!

Kohtumiseni augustis!

Lea Rand