Kuidas kulgeb haldusreformi ettevalmistus?

Veebruarikuu valla lehes vestlesime sellel teemal Toila vallavolikogu esimehe Roland Peetsiga.

Paari kuu jooksul on toimunud erinevaid kohtumisi ja asjad on edasi liikunud, see annab põhjust sel teemal jälle rääkida.

Nii nagu paar kuud tagasi, võib ka täna öelda, et pilt on kirju – on mõttekaaslased ja liitlased, kes näevad koos meiega suur pilti, on omavalitsusi, kes liitumise pärast ei muretse, on neid, kes kahtlevad – võiks tegutseda, aga ehk veel ei peaks.

Toila volikogu jätkuv seisukoht on, et reformi käigus peaks loodama võimalikult suur omavalitsus, kus saavutatud sünergiaga oleks tagatud piirkonna jätkusuutlik areng, elanikkonna elukvaliteedi jätkuv tõus ning osutatavate teenuste oluliselt parem kvaliteet.

Kuna vallavalitsuste ülesanded on muutunud, siis kõiki teenuseid ei olegi ehk igapäevaselt kohapeal vaja. Teatud asju saab kokku panna ja vabanenud ressursi baasil saab pakkuda uusi ja kvaliteetsemaid teenuseid. Näiteks toob Roland Peets ehitusnõuniku või arhitekti ametikoha. Praegu ei saa kõik väikesed omavalitsused endale neid ametikohti lubada. Samuti järelevalve haridusasutustes. Vallad on küll koolipidajad, kuid sellega seotud ülesandeid ressursinappuse tõttu tihti täita ei saa.

Samas peab Roland Peetsi sõnul näiteks sotsiaalvaldkond kindlasti jääma kohapeale, sest seda teenust ei saa pakkuda kaugelt keskusest. Sotsiaaltöötaja peab tundma inimesi, nende vajadusi ja kohalikke olusid.

Paar kuud tagasi tehtud ettepanekutele läbirääkimiste laua taha tulla on vastanud positiivselt kõik peale Illuka (27. jaanuaril toimunud volikogu istungi ajaks oli selge, et Jõhvi on kutsunud liitumiskõnelustele Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla. Toila vallavolikogu nõustus sellega ja tegi ettepaneku lisaks eelnevatele ka Mäetaguse ja Illuka vallale.)

23. märtsi volikogus tutvustas Roland Peets volikogule põhilisi seisukohti, millega läbirääkimistele minna. 

24. märtsil toimus Toilas sissejuhatav kohtumine kõigi osapooltega, kus Toila tutvustas neid seisukohti ja kus räägiti ka edasisest tegevuskavast, delegatsioonide suurusest ja koosseisust.

Toila vald käsitleb kõiki partnereid võrdsetena ning lähtub partneri territooriumi puudutavates küsimustes partneri seisukohtadest; hoiab läbirääkimistega uutele liituvatele omavalitsustele ukse avatud; välistab läbirääkimistel osavaldade teema, et juhtimine oleks võimalikult operatiivne, siis peaks erinevaid juhtimistasandeid olema vähem; tähtsustab Jõhvi linna kui maakonnakeskust; tagamaks kodanikulähedased otsustusprotsessid nähakse ette tänastel vallakeskustel põhinev haldus- ja teenuskeskuste süsteem; olemasolevad omavalitsuse hallatavad koolid ja lasteaiad säilitatakse, huvihariduse ja -tegevuse arendamisel säilitatakse toimivad süsteemid; olemasolevate noortekeskuste baasil moodustatakse noortekeskuste võrgustik; kultuuri- ja sporditegevus jätkub valdades praegustes asukohtades, kuid see toimuks koordineeritumalt; oluline on täna regionaalselt oluliste avalike objektide säilitamine (Toilas näiteks laululava ja sadam).

Rahandusministeerium ootab, et selge pilt ühinemistest tekiks 2016 I poolaasta jooksul. Toila plaan on käesoleva aasta lõpuks liitumisleping lauale saada. Eesmärk on valmistada ette leping, kus oleks esindatud kõigi osapoolte huvid ja põhimõtted.

Roland Peetsiga vestles

Lea Rand