Toila
priitahtliku tuletõrjujate seltsi protokolliraamatust 1901-1918
võime lugeda järgmisi sissekandeid:
1902.
aastal – peetakse nõu pritsisara ehitamise kohta. Selleks
valitakse 6-liikmeline komisjon.
1903. aastal –
pritsisara ehitamine lükatakse edasi raha vähesuse pärast,
pealegi lubab Jüri Otto selleks oma ruumi kasutada. ... Arutatakse
pritsimaja ehitamist. Ühed pooldavad suuremat, mis oleks 15 sülda
pikka ja 5 sülda lai, teised väiksemat. Vaidlused jätkuvad
ehitusplatsi ümber.
1904 – pritsimaja
ehituseks hakkab lahti minema. Selle eelarveline maksumus ulatub 3000
rublani.
... Pritsimaja käiku
andmise pidu koos söögilauaga määratakse 6. detsembrile. Meestele
määratakse osavõtu maksuks 1 rubla, naistele 50 kopikat. Kutsed
saadetakse Jõhvi, Konju ja Kannukale, kui sõprus- ja
naaberühingutele, et need omad esindajad saadaksid.
Peale pritsimaja
valmimist kandus seni Abram Simoni teatrimajas toimunud seltsitegevus
samuti sinna. Üks osa tollest pritsimajast on praegune Toila
seltsimaja, osa põles maha 1953-54. aastal.
Möödunud sajandi
esimese poole seltsi- ja teatritegevus oli Toilas väga aktiivne.
Sõjajärgsetel aastatel enam sellist hoogu sisse ei saadud.
Vaheldusid kultuurimaja juhatajad, vaheldusid näiteringide juhid.
1958. aastal asus
tollase Toila Maakultuurimaja direktorina tööla Maie Paumets ja
kultuurielu sai uue hingamise. Näiteringi põhitugi oli alates 1956.
aastast Teodor Eljas.
Selleks, et tähistada
110 aasta möödumist Toila pritsimaja ehitamisest ja praeguse
seltsimaja remondijärgset taasavamist, korraldavad Toila raamatukogu
ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus kohvikõhtu, kus räägime
maja ajaloost, sellega soetud inimestest ja vaatame vanu pilte.
Hingedeaja meeleolu
aitavad muusikalise luulekavaga "Vaikus on kuldne" luua
külalised Jõgevalt.
Kohtumiseni 5.
detsembril 18.30 Toila seltsimajas!
Lea Rand
Foto:
No comments:
Post a Comment