Tuesday, October 28, 2014

Jõhvi Kontserdimaja ootab kontserdile!

Novembris pakume Toila valla elanikele soodustusega järgmiseid kontserte:

  • 21.november kell 19.00. Hang Duo (Saksamaalt). Pilet: 5.-
Vladiswar Nadishana ja David Kuckhermann on olnudmuusikalised reiskaaslased juba aastaid.
Kombineerivad hange ja etnilisi instrumente. Muusika on mõjutatud iidsest Lõuna-Siberi Khuzebari kultuurist. Tulemuseks teekond paika, mis on kaugel muusikalistest klišeedest ja tavadest, vaid on ootamatu, isegi veider, ent kaunis.

  • 23.november kell 17.00. Jazzisalong: Joel Remmel Trio. Pilet: 5.- 
JOEL REMMELI TRIO feat Casey Moir (laul) ja Johan Moir (trompet) Rootsist
Joel-Rasmus Remmel (klaver)
Heikko-Joseph Remmel (kontrabass)
Aleksandra Kremenetski (löökpillid)

Trios saavad kokku kolm noort muusikut, kelle muusikaline mõttemaailm üsna
tuntavalt ühtib. Esitatakse originaalloomingut, mille hulgas on nii värskemaid ideid kui ka aastaid tagasi kirjutatut. Joel-Rasmus ja Heikko-Joseph kõnnivad oma loometeel Eesti tunnustatuma džässartisti, aasta muusiku Taavo Remmeli jälgedes, pakkudes koos Aleksandraga konkreetseid ja selgeid ideid, teisalt jättes ruumi ka vabadusele, nii kuulajates kui ka muusikuis endis.
Kontsert on osa uue plaadi  "More than fishermen" esitluskontserdituurist. Triole lisaks musitseerivad külalisesinejad Casey Moir (laul) ja Johan Moir (trompet) Rootsist.

ja loomulikult on kõik väga oodatud

25.novembril toimuvatele Rahvusooper Estonia külalisetendustele “Prints ja Kerjus”!

Kohtumiseni Kontserdimajas!

Wednesday, October 8, 2014

Triipudes on võlu

20. oktoobrist kuni jõuludeni on Toila raamatukogus ja vallamajas üleval üks põnev ja kirev näitusmüük. 
Oma loomingut tutvustab Mari Ronk.
Näitusel on näha rõõmsavärvilised kaltsuvaibad ja lapitekid.

Maria ise ütleb, et kaltsuvaipade juurde jõudis ta läbi rahvariiete. Kui rahvariide seeliku kudumine on pikk ja aeganõudev, siis kaltsuvaibad edenevad hoopis jõudsamalt - paar tundi tööd ja silmnähtav tulemus on olemas.
Kaltsuvaiba kudumine ja ka lapiteki õmblemine on loominguline tegevus, Maria naudib mustrite väljamõtlemist ja kokkusättimist. Põnevaid mustreid leiab ka raamatutest ja Internetist. Paljud vaibad sünnivad konkreetsele inimesele või kohale mõeldes. 

Näiteks kudus Maria ühe väga rõõmsa triibuvaiba just Toila raamatukogu lastenurga jaoks.

Materjali hankimisel on abiks sõbrad ja tuttavad, kes kõik oma vanad T-särgid ja muud trikotaažesemed Mariale viivad. Maria hindab taaskasutust. Kui sobivas värvis materjali pole, siis saab ju alati ise värvida just täpselt seda värvi, mis parajasti tarvis on.

Kui kellelgi huvi tekkis, siis võib julgesti Mariaga ühendust võtta. Saate just täpselt sellise vaiba, nagu teie koju kõige paremini sobib.

Maria telefon on 53459456




Oktoober

Hea Toila valla lehe lugeja!

Meie viimasest kohtumisest on juba kolm kuud mööda läinud. 
Nii et siinkohal lohutuseks neile, kes on ehk vahepeal mõelnud, et valla leht pole millegipärast nendeni jõudnud – meie viimane leht ilmuski juunikuus.

Põhjus pole teps mitte selles, et pole millestki kirjutada olnud. Lihtsalt valla lehe eelarve on käesolevaks aastaks peaaegu otsakorral. Seega otsustasime, et hoiame veel allesjäänud raha sügiseks ja loodame, et sel aastal saame veel peale oktoobrikuu ka novembris ja detsembris lehte välja anda. 
Mis uuel aastal saab, see selgub juba koos uue eelarve vastuvõtmisega.

Aga jah, suvest on vahepeal sügis saanud.
Suvi oli meie vallas erinevatest sündmustest kirju. Küll oli võimalus osaleda erinevatel spordivõistlustel, näiteks toimus juulikuus esmakordselt Irina Vassiljeva nimeline jooksuvõistlus. Esimest korda toimusid tänavu ka Sadamajazz, mis sai palju positiivset tagasisidet ja sõja-ajaloo päev, mille käigus huvilised said tutvuda meie valla sõja-ajalooga. 
Lisaks neile juba traditsioonilised sündmused – Merepäevad, Oru pargi promenaad, Muinastulede õhtu Toila sadamas, septembrikuus toimunud Toila valla rahvajooks, mis toimus tänavu juba 20. korda. 

Usun, et neil, kes on tahtnud millestki toredast osa saada, on selleks võimalusi olnud ja on ka edaspidi, sest sügisene kultuurisündmuste kalender tõotab taas mitmekesine tulla. Kes aga tahab kodus viriseda, et midagi ei toimu, kusagile pole minna – jõudu teilegi selles ettevõtmises!

Nagu ikka, toob sügis endaga kaasa töisemad mõtted ja tegemised. Nii saame ka tänasest lehest lugeda vallavanema kommentaari suve jooksul tehtud töödest ja vallavolikogu kultuurikomisjoni tegemistest. Komisjonide tööga jätkame ka järgmises lehes.
Koolis on uus aasta juba terve kuu kestnud ja uudiseid, mida jagada, on neilgi.

Päikselist sügist tahaks soovida teile Anneli Lambi luuleridadega:

suvi on läinud ja sajud on siin
saabunud salaja
üks nukralt igatsev flöödiviis
on tuultel mängida
tore on tuultega minna
sügist otsides
kui valgusesäde on rinnas
ja kevad sügaval südames


Lea Rand



Toila Vallavolikogu 24.09.2014.a. istung

1. Toila vallas Altküla külas Viljatalu ja Viljamaa maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Toila Vallavolikogu 24.09.2014.a. otsusega nr 39 „Toila vallas Altküla külas Viljatalu ja Viljamaa maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ algatati OÜ Liisbet Invest avalduse alusel Toila vallas, Altküla külas Viljatalu (elamumaa, katastritunnus 80201:001:0465, kinnistu nr 4169608, pindala 15929 m²) ja Viljamaa maaüksusel (maatulundusmaa, katastritunnus 80201:001:0520, kinnistu nr 3282208, pindala 13383 m²) detailplaneeringu koostamine.
Detailplaneering muudab Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eesmärgid on: eramute rajamine, maa sihtotstarbe muutmine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine, liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, arhitektuurinõuete seadmine, keskonna- ja riskialaste aspektide, servituutide ja muude kitsenduste lahendamine.
Viljamaa ja Viljatalu kinnistute detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei algatata alljärgnevatel kaalutlustel: planeeringuga ei kavandata olulise keskonnamõjuga tegevusi, sh tootmistegevust, millega kaasneb krundipiiridest väljuv mõju, kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara; kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale aleviku keskkonnale; planeeritaval alal ei ole kaitsealuseid objekte; planeeritaval alal puuduvad kitsendused.
Detilplaneeringu korraldaja on Toila Vallavalitsus ja kehtestaja Toila Vallavolikogu.

2. Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Toila vald taotleb munitsipaalomandisse alljärgnevad Toila valla teede ja tänavate maa-alad:
Konjumõisa tee, Metsa tänav, Põhja -Vaivina tee, Päite tee L1, Päite tee L2, Tiigi tänav, Tööstuspargi tänav, Lõuna-Vaivina tee L1, Lõuna-Vaivina tee L2, Türsamäe tee L1, Türsamäe tee L2

3. Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks vajaliku nõusoleku andmise delegeerimine Toila Vallavalitsusele

4. Vallavalitsuse informatsioon valla majandamisest

 

Suve hakul kavandatud tegemistest, veidi muustki...

Viimases, juunikuus ilmunud, valla lehes kirjutasime sellest, et Toila vallavolikogu andis rohelise tule laenu võtmisele – nõusoleku vallavalitsuse taotlusele, võtta pangalaenu valla teede uuendamiseks ja ehitiste renoveerimiseks.

24. septembril k.a. toimunud vallavolikogu istungil päriti vallavalitsuselt aru, kuidas on vallavalitsus tulnud toime kavandatud töödega.

Et tegemistest ka valla elanikke teavitada, palusime tehtut kommenteerida vallavanem Tiit Kuusmikul.

Mäletatavasti paar aastat tagasi, vastavalt vallavolikogu otsusele, ostis vald ühe euro eest poolelioleva kinnisvaraarenduse Ööbiku ja Lõokese tänava elamurajoonis.
Tol korral oli arendus praktiliselt teostusjärgus: puudulik vee- ja kanalisatsioonitrasside seisukord, puudus tänavavalgustus, side, olid korrastamata tänavad.
Selleks suveks oli jõutud muude töödega ühele poole, oli jäänud Lõokese tänava teekatte paigaldus. Nüüd võib öelda, et kõikide töödega, kaasa arvatud tänavad, on saadud valmis.
Vallavolikogu poolt kinnitatud teedehoolduskava aastateks 2013-2016, nägi ette Lõuna-Konju tee tolmuvabaks muutmist aastal 2015. Kuna aga Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatud kaks taotlust Lepa tänava kommunikatsioonide rajamise ja uue teekatte väljaehitamise osas, mis oli planeeritud 2014. aastaks, lükati tagasi, andis see võimaluse Lõuna-Konju tee tolmuvabaks muutmiseks. Mis siin salata, ka kohalik kodanikualgatus andis selleks oma täiendava tõuke.

Oluline oli korrastada Mere puiestee lõpus asuv bussipeatus. Paviljon oli paigas, aga peatuse ümbrus ja kõrvalasuva parkla sissesõit koos busside ootepaigaga olid pidevalt vees.
Tänaseks on uue bussipaviljoni esine osaliselt asfaldi all ja äärekividega piiritletud ning tänu vee äravoolu drenaažile, sadevetevaba. Lammutatud on vana ootepaviljon ja killustiku platsid ootavad talve üleelamist, et kevadel, kui vajumine on toimunud, oleks võimalik teha vajadusel täiendavaid kattetöid.
Hetkel ei saa küll eriti hoobelda Nõlva tänav 18 haljastuse rajamise kvaliteediga, mis piirneb Veepuhastuajaamaga, kuid eks siin mängis oma osa suve kuivaperiood ja spetsialistide väitel peaks eeleolev kevad andma haljastusele uue hoo. Elame näeme.
Oktoobris on veel kavas ette võtta kevadel kavandatud Toila Gümnaasiumi parklasse suubuva tee renoveerimine.

Vallavolikogu esimehe ning eelarve- ja majanduskomisjoni eestvõttel sai kevadel teoks kohtumine Maanateeameti Ida regiooni juhtkonnaga. Soov oli leida lahendusi vallas asuvate riigi teede valgustuse ja renoveerimise osas. Käegakatsutav tulemus sai teoks Vokast Sillemäe poole suunduva Vaivina tee 1,6 kilomeetri ulatuses tolmuvabaks muutmisega. Valgustuse osas läbirääkimised käivad.
Maanteeamet omalt poolt teostas vallas plaanilist kontrolli valla teede ja liiklusmärkide olukorra üle. Teed ja märgistus said hea hinnangu, välja arvatud Suvila tee Martsas.
Seega on teede osas käesoleva aasta lõpuks kavandatu ellu viidud.

Ehitustega on asjalood veidi keerulisemad.
Esimesena alustati Toila Seltsimaja renoveerimise jätkamisega. See puudutab mõningate siseruumide remondi jätku ja seltsimaja fassaadi uuendamist. Meeldetuletuseks niipalju, et eelnevatel aastatel on vahetatud välja seltsimaja katus ja remonditud osa siseruume, sealhulgas saal ja osaliselt lava. Kuid renoveerimistööde juures tuleb vahel ette ettenägematuid töid, nii ka siin. Seetõttu on ajagraafik veidi nihkes. Lootus töödega ühele poole saada on oktoobri keskpaigaks.
Läinud aastal alustati Voka lasteaia renoveerimisega. Lamekatuse asemele ehitati viilkatus ja septembris k.a. alustati fassaadi renoveerimisega. Tööd käivad.
Etteruttavalt tahaks öelda, et eelolevale aastale on kavandatud ka Voka lasteaia kommunikatsioonide vahetus – vesi, kanal, soojus ja elekter, side. Selleks on vallavalitsusel lähiajal kavas tellida vastav projekt ja ette valmistada mahukate tööde kava.

Suve hakul volikogu komisjonide esindajate ja vallavalitsuse ühisreidil, kus tehti ülevaate spordi ja kultuuriobjektidest, otsusti veel sel sügisel Förenhofi väljal paigaldada uus tenniseväljaku aed ja taaselustada-remontida skatepark.

Voka spordihoone juures oli soov paigaldada kate välisväljakutele ning ehitada ümbritsev aed. Selles osas on vallavalitsus esitanud rahastamistaotluse EAS-ile järgmiseks aastaks.
Niipalju siis hetkeseisust teede ja ehituste osas.

Juttu oli ka tegemistest, mis huvitavad elanikke, millest isekeskis räägitakse, millest tehakse juttu.

Nüüdseks juba endine Toila Gümnaasiumi direktor andis lahkumisavalduse suvel ja seda kooli pidajale küllaltki ootamatult.
Liikumas on erinevaid vandenõuteooriaid, põhjus aga nagu ikka küllaltki proosaline – isiklik. Hetkel on ta tööl Viru Vanglas ja tegeleb personaliga, nagu see on pedagoogile omane.
Augustis kuulutas vallavalitsus välja gümnaasiumi direktori konkursi. Osales kaheksa kandidaati, kellest kolm jõudis vestlusvooru.
Kahjuks pidi Toila vallavalitsus kuulutama konkursi nurjunuks ja Toila Gümnaasiumi direktori ametikohale kuulutatakse välja uus konkurss.

Voka Avatud Noortekeskuse juhataja ametist lahkus Merle Harjo, kes asus õppima magistrantuuri. Tema töö võttis üle Sigrit Ustav, kes päevasest õppest läks üle kaugõppesse, et täielikult pühenduda talle pakutud tööle Toila valla tublide noortega.“


Toila vallal on täna tipptasemel meeskond, kes kultuuri- ja spordiüritusi korraldavad

Kuna paljud lehelugejad on avaldanud soovi lugeda rohkem vallavolikogu komisjonide töödest-tegemistest, siis palusin alustuseks Mehis Astokil rääkida sellest, mis kultuurikomisjonis arutusel on olnud ja mida komisjon kultuuri- ja spordielu arendamisel oluliseks peab.

Mitu korda on komisjon sel aastal koos käinud?
 
Sellel aastal on komisjoni koosolekud olnud kolmel korral, lisaks sellele on osad teemad olnud arutlusel e-posti vahendusel. Samuti osalevad osad komisjoni liikmed erinevates töörühmades valmistades komisjonile teemasid ja materjale ette.

Millised on tähtsamad teemad, mida komisjon on arutanud?

Kõik teemad on tähtsad, on ta siis seotud eelarvega, kultuuri- ja spordirajatiste olukorraga või Tegijate valimisega. Võib-olla võiks siis esile tõsta arengukavaga seotud valla kultuuripoliitika aastani 2020 väljatöötamise alustamise.

Mida positiivset võiks Toila valla 2014. aasta kultuuri- ja spordielust välja tuua? Kui on, siis millised kitsaskohad, valupunktid tahaksid välja tuua?

Tegelikult on sellel aastal olnud palju igati mõnusaid ning emotsioone pakkuvaid üritusi, on need siis Sadamajazz, erinevad lastekaitsepäeva üritused või Promenaad. Toila vallal on täna tipptasemel meeskond, kes kultuuri- ja spordiüritusi korraldavad. Meie võib-olla ei saa sellest kahjuks ise aru, aga näiteks mu sõbrad naabervaldadest või mujalt Eestis on suisa kadedad, et meil kogu aeg midagi toimub. Ja muidugi teeb see tunne iga eestlase rõõmsaks. Samuti on meil panustatud tingimustesse – vast renoveeritud Toila seltsimaja, jätkuvad renoveerimistööd Voka rahvamajas. Kitsaskohad? Valupunktid? Ei ütleks, et meil nii erilisi valupunkte oleks, et nüüd neid siin ritta peaksime seadma. Peaksime lihtsalt ise rohkem kodudest välja tulema ja kasutama võimalusi, mida meile pakutakse. (Selle arvamusega jääb tõesti ainult 100% nõus olla. - Toimetaja.)

Mis on need olulised sündmused, mida peaks valla kultuuri- ja spordielus jätkuvalt toetama?

Minu arvates tuleks jätkata seniste traditsiooniliste üritustega. Aga kindlasti peaks rohkem toetama noortega seotud ettevõtmisi (kohalike bändide esinemised sadamaalal vms) või spordiürituseid. Näiteks viimastel aastatel on tahtmatult vähest tähelepanu saanud kohalike noorte sooritused valla rahvajooksul. Muidugi on vajalik anda piirkonna spordiklubidele võimalus, aga see on siiski valla üritus ning peaksime rohkem ka oma koolinoori motiveerima. See on kindlasti mõtlemise koht nii gümnaasiumile kui korraldajatele.

Kuidas Sulle tundub, kas seltsitegevus on Toila vallas piisavalt toetatud (mitte ainult rahaliselt)?
Toetuseid pole ju kunagi piisavalt ja kindel on kahjuks ka see, et rahalised võimalused aasta aastalt vähenevad. Eelmise aasta säästueelarve aitas kindlasti kaasa omaosaluste suurendamiste leidmisel. Suur asi on ju ka juba mainitud kogukonnale tagasi antud Toila seltsimaja ja Voka rahvamaja kasutamise võimalus.
Küsis
Lea Rand

Sügiskontsert Voka spordihoones 25. oktoobril


Vana Baskini teater on 17. oktoobril Toila seltsimajas


Piletid hinnaga 7 eurot on müügil Toila ja Voka raamatukogus, Toila valla Spordi ja Kultuurikeskuses ning etenduse päeval koha peal.

Akadeemilisust rõhutades

Toila valla õpilased on teada-tuntud kui väga mitmekülgsed õpilased. 
Õppeaasta jooksul on osaletud spordivõistlustel, omaloomingukonkurssidel, laulu- ja tantsukonkurssidel.
Parimatest parimad pääsesid sel aastal maakonna piirest kaugemalegi (sportlased suusasprindi MM-le, lauljad-tantsijad Suurele Peole, eriandekad vabariiklikule kunstiolümpiaadile, etluskonkursile, esseekonkursile). Kiitus ja tänu tublidele lastele, toetavatele vanematele ja innustunud juhendajatele-õpetajatele!
2010. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb lisaks kolmele riigieksamile sooritada koolieksam ja uurimis- või praktiline töö ning põhikooli lõpetamiseks tuleb lisaks kolmele lõpueksamile sooritada õppeaineid lõimiv loovtöö.
Kuna seadus puudutas otseselt selleaastaseid lõpetajaid, siis töötasid Toila kooli tublid õpetajad välja kiiresti vastavad juhendid, et õpilastele ei tuleks viimasel, lõpetamise aastal „suuri üllatusi“ ning lõpetamiseks vajalikud tingimused oleksid varakult täidetud. Selleks sai tehtud mitu muudatust juba traditsiooniks kujunenud õppetöös – 8. klassi üleminekueksami asendasime loovtöö tegemise kohustusega ja üleminekueksami viisime 7. klassi; 11. klassi üleminekueksami asendasime uurimis- või praktilise töö sooritamisega ja koolieksam jäi 12. klassi (keemia ja geograafia puhul ka 11. klassi).
Valmistamaks ette noori kutse- või kõrgkooliõpinguteks, otsustasime 3. kooliastme loovtööde esitlused ja gümnasistide uurimistööde kaitsmised muuta eriliselt olulisteks ning nimetasime need õpilaskonverentsideks. Õpilaskonverentsid on kujunemas traditsiooniks ja sellel õppeaastal toimuvad need juba kolmandat korda. Kaitstud tööde kohta saab lähemalt lugeda Toila gümnaasiumi kodulehelt „õppetöö“ alt (http://toila.edu.ee/?valdkond=oppetoo&sisu=uurimustood).
Selleks, et 8. klassi õpilased oleksid õpilaskonverentsil valmis oma töid 7.‒9. klassi õpilaste ees esitlema, tuleb neid selleks varakult ette valmistada. Seepärast toimus eelmisel aastal esmakordselt mini-õpilaskonverents, kus oma loovtöid tutvustasid 3. klassi õpilased: kes oli teinud uurimistöö, kes tutvustas korraldatud üritust. Kui gümnasistide ja 3. kooliastme loovtööde juhendajateks on meie oma õpetajad, siis 1. kooliastme õpilaste juhendajateks olid kevadel peale õpetajate ka mitmed tublid lapsevanemad.
Käesoleval õppeaastal plaanime ka 2. kooliastme lõpuklassi ehk 6. klassi õpilastega jõuda minikonverentsini, kus nad tutvustavad iseseisvalt tehtud miniuurimust. Juhendi saavad nad 2. veerandi alguses ja aega on töö tegemiseks märtsikuuni. Teades meie kooli õpilaste loovust ja ettevõtlikkust, olen päris kindel, et ka see uus ettevõtmine meil õnnestub.
Kui 3. kooliastme loovtööde ja gümnaasiumi uurimistööde täisversioone saab lugeda kooli raamatukogus kohapeal (lühitutvustust kooli kodulehel eespool nimetatud aadressil), siis 1. ja 2. kooliastme töid me raamatukogus ei säilita, küll aga plaanime kooli kodulehel avalikustada esitatud tööde pealkirjad.
Õpilaste edukus mistahes valdkonnas sõltub suuresti teda mõjutavatest lähedastest kodus ja koolis. Seepärast soovin tänada kõiki lapsevanemaid, kes toetavad iga päev oma lapse õpinguid, innustavad ja ergutavad. Samuti tänan kõiki õpetajaid, kes leiavad õpilases „hõõgvel söe“ ja puhuvad selle leegina põlema.
Ainult koostöö viib sihile.
Ja see, et meie selleaastased riigieksamite tulemused on nii super tublid, siis olen kindel, et ka tulevikus ei tee lapsevanemad oma gümnaasiumisse astuva lapse valikuid mitte „jalgadega“ (no on selline moodne ütlemine), vaid mõtlevad ikka peaga – kus on lapsel parem, kas suures kakskeelses mammutkoolis või „teravate pliiatsite koolis“ (loe: Toila gümnaasiumis), kus igale õpilasele jätkub õpetajate tahet ja aega.
Töist alanud õppeaastat meile kõigile!


Merike Lepsalu
õppealajuhataja

„Kõik-kõik on uus septembrikuus…“ ehk muutustest alanud õppeaastal koolimajas

Jah, on selline luuletus. Tegelikult ongi igal algaval kooliaastal midagi uut.

Selleaastane „pommuudis“ pole enam muidugi mingi uudis, et alustasime ilma direktorita ning hetkel tegeleb kohalik omavalitsus parima võimaliku direktori otsinguga. Loodetavasti leiavad nad Toila gümnaasiumile sama pühendunud direktori kui 8 aastat tagasi.
Vähemtähtis pole seegi, et õpetaja Ib Lamp otsustas minna peale pikki tööaastaid väljateenitud puhkusele. Õnneks töötab ta korvpallitreenerina edasi, me näeme teda iga päev koolimajas ja nagu polekski midagi muutunud. See on mõnes mõttes isegi rahustav – me ei kaotanud mitut inimest korraga.
Innove kevadel loodud õpilaste nõustamiskeskus Rajaleidja meelitas meilt ära õpetaja Stella Müsleri. Stella jäi meile ainul üheks päevaks nädalas, aga seda on liiga vähe. Väga loodan, et selle ühe päeva sisse mahub peale muusikatundide jätkuvalt ka poistekoori ja käsikellade ansambli elushoidmine.
Samas on tore, et on noori kolleege, kes suurima heameelega võtavad üle eelkäijate tööd ja tegemised – sellest õppeaastast töötavad meie koolis kehalise kasvatuse õpetajana Andrus Lehismets (meie vilistlane) ja muusikaõpetajana Katrin Niine.
Maja teises tiivas asuvas muusika- ja kunstikoolis alustas taas kitarritundidega lapsepuhkuselt naasnud Diana Veisner.
Toila gümnaasiumis õpib hetkel 229 õpilast, Toila muusika- ja kunstikoolis 64 õpilast (ehk siis peaaegu iga neljas üldhariduskoolis õppija omandab ka muusika- või kunstiharidust; vaevalt see osa nii suur oleks kui tuleks sõita huviharidust omandama Jõhvi linna).
Teistest omavalitsustest õpib meil hetkel 18 õpilast. Miks tullakse Toila gümnaasiumisse? Põhjusi on kindlasti erinevaid, kuid kui noorte või nende vanematega rääkida, siis tuuakse enamasti välja seda, et siin pööratakse suurt rõhku õpilase individuaalsusele ning kõigile antakse võimalus. Kas õpilane seda ka ära kasutab, see on juba tema enda teha.
Koostöist õppeaastat kogukonnale!

Merike Lepsalu
õppelajuhataja


Sõja-ajalugu meie valla territooriumil on pikk ja kirju

13. septembril sai Voka rahvamajas/olmehoones ja mujal Toila vallas teoks esimene Toila valla sõja-ajaloo päev.

Selleks, et tutvustada nii oma valla elanikele, kui ka külalistele sõja-ajalooga seotud paiku ja sündmusi Toila vallas, korraldas Toila valla Hariduse ja Kultuuri Selts koostöös Kaitseliidu Alutaguse Maleva, Voka ja Toila raamatukogudega ning Voka Avatud Noortekeskusega Sõja-ajaloo päeva.
Päeva jooksul oli valla rahvamajas võimalik kuulata kahte loengut: Aivar Helštein Kaitseliidust rääkis Vabadussõja aegsetest sündmustest praeguse Toila valla territooriumil ja tuntud sõja-ajaloolane ja paljude raamatute autor Mati Õun pidas loengu teemal „Sõda ja saared silmapiiril“.
 
Selleks, et kõiki sõja-ajalooga seotud paiku ka oma silmaga näha saaks, oli võimalus osa võtta matkast, mille käigus külastati erinevaid lahingupaiku ja sõja-ajalooga seotud kohti. Igas peatuskohas rääkisid Aivar Helštein ning meie oma kodu-uurijad Jüri Eljas ja Olav Vallimäe antud kohaga seotud lugusid ja mälestusi.
 
Samal ajal toimusid Voka Noortekeskuses tegevused lastele – sai proovida kätt maskeerumises, meisterdada vana-aegset soomusmasinat ja mängida erinevaid mänge.
Päeva teise poolde mahtus veel filmiprogramm ajaloolistest filmidest, mis oma 
teemalt ikka seotud sõja-ajalooga ja sai vaadata väikest väljapanekut militaaratribuutikast.
Õhtu lõpetas simman, kus ansambli Moisekatziq ehk Mooste poisid muusika 
saatel sai jalga keerutada.
 
Seoses sõja-ajaloo päevaga valmis ka Toila valla sõja-ajaloo Teejuht, milles on koos lühikese tutvustusega sees kõik sõja-ajalooga seotud kohad praeguses Toila vallas. Mõned eksemplarid Teejuhti on veel raamatukogudes saadaval.
Toila ja Voka raamatukogudes olid üleval ka temaatilised näitused.

Päeva korraldamist toetasid Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja Toila Vallavalitsus.

Pikemalt saab toimunust lugeda 17. septembril ajalehes Põhjarannik ilmunud Sirle Sommer-Kalda artiklist „Militaarobjektid tekitavad uudishimu“.









Fotod ja tekst Lea Rand

Toila koolilapsed on kultuuripõllul tegijad

Ehkki kultuuripõllult saagi korjamine ei tähenda, et saabumas on vaikne talveuneaeg, saab hetkel siiski teha väikese ülevaate ja kokkuvõtte, et seejärel kohe uusi plaane teha ja neid ellu viima hakata.
 
Juba eelmise aasta algusest elasime laulu- ja tantsupeo tähe all. Et tegu oli täiskasvanute peoga, siis tähendas see lastekollektiivide jaoks topelttööd, sest konkursisõelast läbipääsemine oli kõike muud kui lihtne. Tulemused olid aga ülirõõmustavad. Tahan siinkohal meie laste saavutused ära märkida teiste Ida-Virumaa koolide taustal. Toila Gümnaasiumi esindas XXVI laulu- ja XIX tantsupeol 5 kollektiivi. Jõhvi Gümnaasiumist oli väljas 6 kollektiivi, aga võrreldes kahe kooli õpilaste arvu, on meil põhjust uhke olla. 5 kollektiiviga oli meie maakonnast esindatud veel vaid Kiviõli 1. Keskkool. Kõik ülejäänud Ida-Virumaa üldhariduskoolid võtsid peost osa kas 1 või 2 kollektiiviga. Seega hoiavad laulu- ja tantsulapsed Toila kooli mainet jätkuvalt kõrgel.
 
Tantsu- ja lauluseeme tänase lapse südames kasvab võimsaks puuks aastatega. Rohke suurpeost osavõtjate arv räägib ise enda eest – Toila Gümnaasiumis on tublid lapsed ja neil on tublid vanemad, kes väärtustavad nii oma lapse kui ka õpetaja tööd. Kultuuritraditsioonide hoidmist ja säilitamist ei saagi panna ainult ringijuhtide õlule. Ja suhtumine, hoiakud ning hoolivus on esmane, mille eest laulu- ja tantsuõpetajad tänulikud on. See on tugi, millel baseerub kõik muu. See on tugi, mis on rahalisest toetusest olulisem.
 
Erilist kiitust väärib veel asjaolu, et mitmed meie kooli lapsed pääsesid peole kahe kollektiivi koosseisus. Kas eesti keeles on üldse olemas sõna, millega nende tublidust mõõta või tunnustada? Kui mõelda, et neidude võimlemisrühmaga harjutasime koolivaheaegadel 4 tundi järjest, puhkehetkedeks ainult joogipausid, siis tundub see ilmvõimatu. Oli õnn, kui jõudsid lisaks ka õuna ära süüa. Aga mitte keegi ei virisenud, mossitanud ega kaevelnud väsimuse üle. Tantsupeo ülevaatuse tulemuseks olid aga maksimumpunktid! Vähe sellest, neidude rühm valiti kogu vabariigi mastaabis 10 parima hulka. Mõnel niisugusel kaunil hetkel tundub mulle, et see kõik on unenägu. Aga tuleb välja, et ei olegi. Need lapsed on tõesti mu ümber olemas. Ka Päikesekillukeste koor tõestas järjekordselt, et ehkki meid on vähe, saame hakkama enneolematult raskete lauludega. Ettevalmistusperioodi väsimus jäi ülevaatustel peitu – lapsed särasid, kui laulsid.
 
Niisuguseid lapsi peab hoidma. Tahaksin neid kogu südamest tänada, aga vahel tundub mulle, et ükskõik, mida ma ka teeksin või ütleksin, on see ikkagi liiga väike ja tühine. Siiski võtsin ma juba eelmisel sügisel nõuks viia kõige staažikamate lauljate ja tantsjate grupp reisile ning tulin mõttele ühendada see võõrkeeleõppega. Septembri alguses toimunud reis kujunes igas mõttes palju vahvamaks, kui olin julgenud loota. Esiteks olin ma väga rahul kogu grupiga – sõbralik, ühtehoidev, rõõmsameelne, väsimatu seltskond. Teiseks kujunes viimane õhtu meile tõeliseks üllatuseks. Nimelt tänasime õhtusöögi ajal oma vastuvõtjaid “Lohe lennutamise lauluga”. Loomulikult laulsime a capella, sest klaverit seal ei olnud ja fonogrammi mul ka kahjuks kaasas polnud. Kohviku külastajad ruttasid terrassilt sisse ja tüdrukud said vägeva aplausi ning ohtrate tänusõnade osaliseks. Et nädalavahetustel on nende toitlustuskohas nn. vaba mikrofoni õhtu, siis pakuti meile võimalust järgmisel aastal sinna esinema minna. Enne veel, kui ma koju saabudes jõudsin neile tänukirja teele saata, oli minu postkastis nende kiri, mille sisuks oli: “Te ju ikka tulete järgmisel aastal? Me väga ootame teid!” Siinkohal tahan ma jälle rõhutada, et see on harukordne võimalus ja eriline kogemus, ehkki ka suur väljakutse. Ja selle on saanud ei keegi muu kui Toila Gümnaasiumi õpilased. Nemad kirjutavad värvikaid lehekülgi Toila kooli ajalukku.
 
Meil on hea ja tugev kool, meil on supertublid lapsed. Hoiame neid! Ma väga loodan, et nii nagu enne seekordset reisi, pakutakse meile ka enne järgmist väljasõitu võimalusi oma töökätega ja täispikkade kontsertitega reisiraha teenida. Tänan kogu südamest meie sponsoreid! Mina õpetajana olen ääretult rõõmus, et mu ümber jätkub inimesi, kes laulmist ja tantsimist väärtustavad ning ka neid, kes mu tööd tunnustavad ning nõu ja jõuga alati toetavad. Ilma teieta ma seda kõike ei suudaks. Aitäh teile kõigile!

Õpetaja Anu Pungas




„Kekskast“ ja „Keksutajad“ tansupeol

Sügis on juba käes ning väliselt ei meenuta enam ükski märk suvist suursündmust – laulu- ja Tantspidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Kuid see, millise jälje on PIDU iga osaleja hinge jätnud, teab vaid asjaosaline ise.
Tahan lühidalt meenutada tantsulaste pingutusi selle nimel, et Tallinasse suurele peole pääseda. 2.-3. klassi „Kekskasti“ tantsijad said kokku kord nädalas, et selgeks õppida oma liigitantsud. Eriti keeruliseks osutus poiste tants „Isad ja pojad“, mille õppimise alguses läksid meil segamini nii jalad, käed kui ka kepid, mis kuulusid tantsuatribuutika hulka. Oli vahva vaadata, kuidas poisid tantsutunnist lahkudes mööda koridori õpitud samme kordasid. Sage oli seegi, et vahetunnil kargasime pinkide vahel – ikka selleks, et sammud selgeks saaksid. Tantsupeo ülevaatused toimusid lausa kahel korral. Teisel korral olid 3 poissi haiged, ent ikkagi tulid tantsima. Üks kõigi, kõik ühe eest! Ja meid valiti välja!
5.-6. klassi „Keksutajad“ pidid nädalas lausa kaks korda tantsupõrandale kokku tulema, sest nende liigitantsud olid väga keerulised. Eks tuli ette popitamist ja lollitamist, veidi virisemist ja hädaldamistki, kuid siiski pidasime vastu. Tõele näkku vaadates ei olnud minulgi lihtne, nii mõnigi kord keerlesid peas loobumismõtted, kuid... Minu „Keksutajad“ võtsid end kokku ja tantsisid tantsupeole. See oli suur rõõm!
Kui mõni lugeja arvab, et kõik tantsupeole pürgijad sinna ka pääsesid, siis tegelikkus oli ikka palju karmim. Ida-Virumaaltki jäeti mitmed lasterühmad koju telerist pidu vaatama.
Tantsupeo melu ja elu ei saa lühidalt edasi anda, seetõttu ma seda tegema ei hakka, kuid mõned killud sellest suurest „Puudutuse“ peost tahaks tuua Toila valla elanikuni. Meie lapsed olid Tallinnas uskumatult tublid – kannatati ära nii vihm kui ka kõrvetav päike, pikad proovipäevad ja järjekorrad supisabas. Keegi ei kadunud ära vaatamata tohutule rahvamassile. Tunti rõõmu üksteisest ja tantsimisest, õhtustest kallidest ja head ööd soovidest. Saadi uusi sõpru ja püüti üle olla tekkinud koduigatsusest. Hoiti kokku ja aidati üksteist, saadi tantsida suurte ja väikestega, nähti kuulsaid ja tavalisi inimesi, kes armastavad rahvatantsu, kuuldi, kuidas meie peaminister nimetas oma kõne alguses ära „Keksutajad“ jne.
See pidu puudutas minu armsaid tantsijaid, nende vanemaid ja paljusid inimesi. Sain ühe lapse vanemalt tantsupeol olles sõnumi: “See oli nii ilus, vaatasin telerist ja nutsin“.
Tahakski nende sõnadega lõpetada, aga enne tänan „Kekskasti“ ja „Keksutajate“ tublisid tantsulapsi ja nende vanemaid ning saatjaid – õpetajaid Mairet, Annet, Lainet ja Sirjet.
Teiega võtaks selle teekonna ette ka 2017. aastal! Juba mitu, mitu last on õhates öelnud, et tahaks jälle tantsupeole! Nii kaua, kui on selliseid vahvaid lapsi, kes suudavad virtuaalelu kõrval ka reaalselt midagi teha, on kindel, et Toila Gümnaasium on väljakutseteks valmis!
Tantsuõpetaja Kaja Oja

Mõttekilde Londoni reisist

Alates eelmise aasta septembrist planeerisid Toila Gümnaasiumi rahvatantsijad ning laululapsed koos meiega kaasatulevate juhendajate Anu Pungase, Merle Harjo, Helle Astoki ning Külli Guljaviniga reisi Londonisse. Eks enamuse ettevalmistustest tegi ikka õpetaja Anu, kuid tantsijad ning lauljad valmistusid reisiks, vormistades ja kontrollides vajalikke dokumente ja muidugi ka raha kogudes. Reisi eesmärk oli eelkõige meid pika ning suurepärase tantsu- ja laulutöö eest tänada, kuid samas oli reisil kindlasti ka keelepraktika ning kultuuri õppimise eesmärk. Et veidigi rahamuret leevendada, käisime abiks heakorratöödel ning esinesime mitmel pool peaaegu tunniajalise kontserdiga.
Reis toimus 10.-14. septembrini ehk siis kohapeal viibisime tegelikult kogunisti kolm täispikka ööpäeva. Nende kolme päeva jooksul jõudsime külastada mitmeid Londoni kuulsaid ning silmapaistvaid vaatamisväärsusi, nagu näiteks London Eye, ajalooline sõjalaev HMS ja Tower Bridge. Tower Bridge’ist kõndisime mitu korda üle, külastasime selle muuseumi ja nägime oma silmadega lausa kaks korda, kuidas Tower Bridge’i üles tõstetakse! Käisime väga sisukas Londoni muuseumis ning laupäeva pärastlõuna veetsime Oxfordi ostutänaval.
 
Külastasime ka Buckinghami paleed ning imetlesime selle ees toimuvat vahtkonnavahetust. 
9. klassis õppiv Kristina Oja meenutab kuninganna Elisabethi kodu külastust järgnevate sõnadega: “Olen alati kujutanud Londonit ette suurejoonelise ja uhkena. Ning teate mis, mul oli õigus! Londonis on tohutult palju vanu hooneid, kuhu oleks hirmsasti tahtnud sisse piiluda. Ühte õnnestuski – Buckinghami paleesse. Mõelda vaid, et viibisin kuninganna Elisabethi kodus. Kuigi ma ei näinud teda kuskilt kapi vahelt piilumas, teadsin, et ta viibis oma kodus, kuna väljas lehvis uhke Suurbritannia lipp.”
 
Meiega koos reisinud Merlel tekivad reisile tagasi vaadates sellised mõtted: “Minu jaoks oli tegemist äärmiselt väärtusliku ettevõtmisega, kus sihtkoht ise oli suureks boonuseks. Ei ole lihtne koos tegutseda, üksteisega arvestada, teineteist mõista ja leppida. Igaüks meist on eriilmeliselt agar ja isepäine. Õpime ju igal pool ja pidevalt. Ka sellest kogemusest õppis igaüks kindlasti midagi. Loodan, et meie väljasõidud kujunevad mõnusaks ühiseks traditsiooniks!”
 
Andreas Astok ütles, et meie ühine väljasõit andis kogemuse nii reisimise kui ka inimestega suhtlemise koha pealt. Liikuda tuli palju, aga näha oli samuti palju.
Elise Jalonen: “See reis oli kindlasti üks kõige vingemaid üldse. Meil oli väga vahva seltskond, mis ongi reisi juures kõige tähtsam. Nii palju hetki ja mälestusi ja seda tunnet, et mina olen seal käinud ja seda teinud, kaasnes selle reisiga. Kõige põnevamad hetked olid muidugi õhtuti mööda linna ringi jalutamised. Kui ikka kolmekesi jalad selga võtta ja õhtupimeduses Big Ben ja London Eye ära vaadata ning pärast veel edukalt hotelli tagasi jõuda, võttes appi ainult paberist kaardi, on endi üle põhjust uhkust tunda. See oli väga emotsionaalne ja meeldejääv reis. Kindlasti saab 40 aasta pärast klassikokkutulekulgi veel selle üle nalja heita.”

Oli tore näha, et koos olid ning suhtlesid hoopis teised noored, keda oled harjunud koolis koos nägema. See tekitas palju suurema sõprus- ning meeskonnatunde. Üksteisega arvestati ning saime suures linnas kiiremini ning paremini hakkama, kui ma alguses oodata oskasin. Eriti, kui asi puudutas metrooga sõitmist, mis oli meil kolmandal päeval juba päris hästi käpas. Reis lõppes meil väga positiivse uudisega, milleks oli tagasikutse Londoni pubisse esinema.

Kokkuvõtte tegi Elisabeth Purga

Noored pildis

10-14. septembrini veetis mitukümmend Toila valla noort pika ja õpetliku
nädalalõpu Londonis.

"Sir, when a man is tired of London, he is tired of life; for there is in London all that life can afford." Samuel Johnson

Hakkas huvitama? Loe lähemalt Anu Pungase artiklist!


Tänavaküsitlus: „Kas langetada valimisõiguse iga 16. eluaastani?“

Ühel sügisesel pärastlõunal küsitlesime Toila vallas inimesi, üks Toilas ja teine Vokas.

Küsitluse teemaks valisime: „Kas langetada valimisõiguse iga 16.eluaastani? “ 

Hetkel on see ühiskonnas aktuaalne teema ja puudutab otseselt meid ja meie 

eakaaslasi ning sooviksime teada, mida ühiskond sellest arvab.  

Olenemata ühisest vallast, olid vastused erinevad.
Toila poe juurest kinni püütud vanem meesterahvas vastas kohe kurjal toonil: „Seda ei tohi juhtuda!“ Peale seda tõmbus ta natukene tagasi ja jätkas: „Vabandage mind, kui ma teid solvan, aga 16-aastased noored ei saa sellega lihtsalt hakkama, isegi 18-aastased ei tea, kellele oma häält anda.“ Kuna mees oli elukogenud, siis oli tal olemas ka vastus küsimusele: „Miks te nii arvate?“ „Vaata poiss, kui mina olin 16 aastat vana, ei teadnud mina ja mu eakaaslased poliitikast midagi ega ka tänapäeva noored sellest midagi aru ei saa.“
Samal ajal Vokas saadi jutule 60-aastase prouaga, kes vastas ka ilma pikema mõtlemiseta: „Kuna inimese mõistus areneb täielikult välja 21. eluaastaks, siis oleks õige inimesi ka valima lubada alates 21. eluaastast.“ Pärast hetkelist pausi tuli ka vastusele lisa: „Vananedes inimese mõistus taandareneb, seega üle 80-aastaseid inimesi ei peaks samuti valima lubama. Võib-olla oleks see küll vanade inimeste solvamine, aga see oleks õigem.“
Kohe pärast vestlust prouaga jäi silma üks noor neiu. Neiul oli vanust 21 eluaastat, aga siiski kattus tema arvamus nii vanema prouaga kui ka härraga Toilast. Preili lausus kindlalt, et see oleks halb mõte, sest noored on igasugusele infole vastuvõtlikumad kui eakamad inimesed ja seda võidakse ära kasutada. Samas arvas ta, et täiskasvanul on samuti raske veenduda informatsiooni õigsuses, kuid noorte jaoks on olukord veelgi raskendatud.
47-aastane Allar vastas täie tõsidusega, et seadusliku valimisea langetamine 16-nda eluaastani on õige otsus. „Tänapäeva noored on targad ja haritud. Küll nad juba teavad, kelle poolt hääletada ja kelle poolt mitte,“ lisas ta veel pealekauba.
Küsiti ka 15-aastaselt Timolt, kellel küsimust kuuldes läks nägu naeru täis ja ta hõiskas naerulsui: „See oleks küll väga lahe!“ Peale sellist vastust tekkis suur huvi: „Miks väga lahe?“ Siiani ekstaasis olev poiss vastas veelgi rõõmsamalt: „Kui valimisiga langetataks, siis saaksin ma juba järgmine aasta valima minna.“ Muidugi uskus poiss ka seda, et kõik temavanused oleksid võimelised otsustama ja valima just õiget inimest.
Viimasena küsitletud 67-aastane Milvi vastas asjale aga järgnevalt: „Mina olen selles küsimuses erapooletu, sest mul on ükskõik.“
Vanaproua pani ilusa punkti meie küsitlusele, sest selgus, et sellel teemal ollakse üpriski erineval arvamusel. Kuuest küsitletust kolmele tundus see vanus liiga noor, kahele see sobis ja üks oli erapooletu. Väike koht, aga erinevad arvamused, osad, mis kattuvad, ja osad, mis mitte. Selleks, et saada selgemat pilti inimeste arvamusest, tuleks teha laiaulatuslikum uurimus, mida võiks teha internetis.

Andreas Astok ja Fred-Georg Pääro
Toila Gümnaasiumi 10. klass

Esimene igamehe ralli läks täkkesse

Pühajõe motokrossirajal toimunud esimesel igamehe rallil võitis pealtvaatajate südamed 22aastane Artur Smirnov, kes oli ehitanud traktori, milles tuksub Mercedese mootor.
Septembrikuu eelviimasel pühapäeval Pühajõe motokrossirajal toimunud igamehe rallist võttis osa 23 inimest, kellele elas kaasa sadakond pealtvaatajat.
"Tegemist oli lõbusa pereüritusega, kus said osaleda nii suured kui ka väikesed," kommenteeris ürituse korraldaja, Pühajõe Tegijate Seltsi juhatuse esimees Kersti Liiva.

Ka sõiduvahendeid oli seinast seina: jalgrattad, eri suuruse ja võimsusega mootorrattad, ATV-d, autod ja traktorid.
Ürituse naelaks osutus iseehitatud traktor, millel Mercedese mootor. "No oli see vast pill! Traktori omanik - 22aastane Artur Smirnov - ehitas oma sõiduvahendi otsast lõpuni ise. Lisaks osavatele kätele oli Artur hulljulge, keda ei kohutanud ükski kurv ega mägi," rääkis Liiva.
Artur valiti ka pealtvaatajate lemmikuks ning pälvis eriauhinna.
Märkimata ei saa jätta ka Robert Pavlovi väiketraktorit, mis on tõeline uunikum, kuid praegugi töökorras ning suureks abimeheks igasugustel töödel.
Erilist vaatemängu pakkusid üritusel maasturid, millele oli ette valmistatud kõige keerulisem rada. Kõige kiiremini läbis selle Kaupo Liiv.
Kogu üritus algas auringiga võistlusrajal, mille tegid kaasa kõik üritusel osalevad sõidukid. "See oli tõeliselt meeli erutav vaatepilt, sest kohale oli tulnud päris palju tehnikahuvilisi. Isad olid uhked oma sõiduvahendite üle ja lapsed rõõmustasid, et said sõita koos oma isaga ja seda motokrossirajal," muljetas Liiva.

Osalejatele olid ette valmistatud eri raskusastmega rajad. Päevajuht Toomas Nõmmiste andis esimese stardi isadele ja nende võsukestele, teisena pääsesid rajale kondimootoriga sõidukid, edasi jõudis järg murutraktorite, traktorite ja ATV-de kätte. Eraldi stardid olid veel mootorratastele ja külgkorviga mootorratastele, autodele ja maasturitele.
Liiva hinnangul läks üritus korda. "Kuna Pühajõe Tegijate Selts toimetab Pühajõe külas, siis mõtlesime, miks ei võiks oma tegemistes krossirada paremini ära kasutada. Seetõttu saigi korraldatud üritus, mis oli mõeldud tervele perele. Igamehe ralli andis võimaluse tulla välja isetehtud sõiduvahenditega, võtta mõõtu teiste harrastajatega ja nautida publiku kaasaelamist."
Boonusena võib üritus anda tõuke, et noortes tekib suurem huvi motospordi või koguni selle harrastamise vastu. "Ka keskealised mehed, kes said sõita oma nooruspõlve mootorrattaga, paistsid väga rahulolevad," muheles Liiva.
Korraldajad tänavad kõiki osavõtjaid ja eriti motokrossi eksperti Martin Toovist, kes oli suureks abiks kogu ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Tänusõnad veel ka vabatahtlikele tüdrukutele Kirsikale, Evelyle ja Karinile ning Teet Andreasele muusika organiseerimise eest. Samuti olid abiks seltsi liikmed Robert Pavlov, Tiit Salvan, Marge Rõõmus ja Priit Liiva.
Üritust toetas Toila vald.

Sirle Sommer-Kalda

Igamehe ralli pakkus palju emotsioone: sai nii nalja kui närvikõdi. Pildid räägivad enda eest.
2x ERAKOGU


(Piltidel on Kersti ja Priit Liiva ning Robert Pavlov ja Artur Smirnov).