Detsember

Puudel õitsevad leevikesed

aknaklaasidel jää.

Kellad käel, käivad inimesed,

seisma kellad ei jää,

ei jää kellad, ei inimesed.

Ei me peatu, ei näe.

Meie meeled on ikka keset

minekut üle mäe.

Puudel õitsevad leevikesed

aknaklaasidel jää.

Oh me tuhanded tähtsad teod,

rabe, rabelev aeg.

Lennukiteks maskeerunud teod.

Hirmus hetkedevaeg.

Üha rutem! Üha rohkem!

Siis vast õnn on meil käes!

Peidetud pohmelus, pettumusohked.

Tahtmiste lõppu ei näe.

Käime, möödume, inimesed,

ei me peatu, ei näe.

Puudel õitsevad leevikesed

aknaklaasidel jää.

Puudel õitsesid leevikesed,

aknaklaasidel jää...

/P.-E. Rummo/

 

Hea Toila valla lehe lugeja!

Õige pea saavad raamatu „2012“ kõik peatükid loetud ja aeg on keerata viimane leht.

Kui Sa nüüd möödunud aastale tagasi mõtled, siis kuidas Sulle see „raamat“ meeldis? Kas oli rohkem selliseid peatükke, millele mõeldes tuleb südamesse soe ja helge tunne, või jääb midagi kripeldama?

Loodan ja soovin, et peagi algav aasta toob endaga kaasa vaid rõõmsaid ja õnnelikke lehekülgi; et selles kiirustavas, meeletus maailmas on mahti aeg maha võtta ja süüvida iseendasse ning leida rohkem hetki tegelda südantsoojendavate asjadega; et on aega tähele panna armsat inimest enda kõrval, märgata õitsevaid leevikesi puudel ja jääd aknaklaasidel; et iga päev toob endaga kaasa ühe väikese ime, mis annab hingejõudu ja jaksu elus edasi minna; et Sul oleks tervist ja rõõmsat meelt; et Sul jätkuks armastust iseenda ja endast nõrgema vastu; ja et Sa oleksid lihtsalt õnnelik!

Soojade jõulusoovidega

Lea Rand