Loometuhin tuhises üle Toila

Juulikuu viimastel päevadel oli Toila kohal kuulda mingit kahtlast tuhinat. Lähemal uurimisel selgus, et tegu oli loometuhinaga.

Käisin asja uurimas ja minu küsimustele oli nõus vastama Toila Loomekeskuse esindaja Küllike Kullerkupp.
Mis toimus, miks toimus?

„Idee korraldada midagi loomevaldkonna inimestele inspireerivas ja kaunis Oru pargis on mõttes olnud juba mõned aastad. Piirkonnas puudus kultuuri- ja kunstiinimeste koostas koostööks ja annab stardi edasiseks arenguks kunstivaldkonnass valdkonnas.,iooni allikaid, võimaltasuuutub Ida-töö ning edasi arenemise võimalus. Tundus, et just nüüd on õige ja sobiv aega korraldada Toilas Suveülikooli loomeinimestele. Suveülikooli kontseptsiooni sai mitmeid kordi läbi arutatud kunsti valdkonna inimestega ja lõpuks saigi idee paberile pandud. Sellele järgnes taotluse kirjutamine EAS-i Kohaliku Omaalgatuse Programmi, kust õnnestuski meil toetust saada.
Antud projeki eesmärgiks oli kunstnike kompetentsi, teadlikkuse ja võimekuse parendamine ning uute oskuste omandmine, mis andis võimaluse edukaks koostööks oma valdkonna inimestega, et koos turundada ja arendada Ida-Virumaad.“

Millega nendel päevadel tegelesite?

„Suveülikooli raames toimus neli erinevat töötuba, mida juhendasaid oma ala professionaalid. Suveülikooli esimeseks töötoaks oli maalimine ja joonistamine, mille eesmärk oli rikastada loovat inimest, lähtudes filosoofilisemat laadi näidetest, pakkuda uusi lähenemisviise, seda nii zen-kunsti kui ka kunstiteraapia vallast.

   

Teisel päeval jätkus suveülikool maakunstiga. Selle töötoa eesmärk oli märgata meid ümbritsevat keskkonda. Pöörata tähelepanu meie elukeskkonna muutustele või probleemidele. Leida väljund oma loovusele lähtudes konkreetse paiga omapärast ja olemasolevatest ressurssidest. 

 

Kolmanda päeva eesmärkiks oli leida endas üles loovus ja fantaasia, et rakendada seda kantud rõivaesemete või kodutekstiilide värskendamiseks, uuendamiseks ja isikupärasemaks muutmiseks. 

 

Suveülikooli lõpetas graafika töötuba ning selle töötoa eesmärkiks oli tutvuda traditsiooniliste estampgraafikatehnikatega (sügav- ja kõrgtrükk) ning kasutada neid väljendusvahendina oma ideede teostamisel.“

Kes olid juhendajad ja kas nende leidmine oli kerge?

„Ei saa öelda, et juhendajate leidmine kerge oli. Kuid tänu paljudele abilistele usun, et leidsime parimad juhendajad Suveülikooli töötubade läbi viimiseks. Juhendajaid olid nii meie kandi inimesed kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. Maalimise töötoa juhendaja oli Piret Kullerkupp, kes igapäevaselt tegeleb maalimisega ja juhendab Kõrgemas Kunstikoolis üliõpilasi. Tuunimist viis läbi Erika Pedak, kes on samuti kaua aega olnud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka Viljandi Kultuuriakadeemias lektor tekstiilikunsti erialal. Graafika töötuba viis läbi Toila Gümnaasiumi kunstikooli õpetaja Meeli Lõo ja maakunsti juhendas Kiviõli Kunstide Kooli õpetaja Heli Kompus. Kõik õppejõud andsid nendele päevadele oma parima panuse ja näo.“

Kuidas Sulle endale tundub, kas sellisest suvisest ühisest kunstipuhangust võiks kujuneda traditsioon?

„Kui projekti kirjutamisega alustasime, ei osanud veel nii kaugele mõelda, et see võiks traditsiooniks muutuda. Kuid mida rohkem sai nautida loomeinimeste ja asjatundjate keskkonda ning lugedes osalejate tagasisidet, seda enam saime innustust ja usume, et sellest võiks saada igasuvine loomeinimeste ja harrastajate ühine üritus.“

Tore, siis õnnestub ehk minulgi kaasa lüüa. Sel suvel ei jõudnud kahjuks rohkem, kui tuunimise töötuba põgusalt kõrvalt vaadata. See, mida seal tehti, pani küll endalgi mõtted liikuma, kuidas mõnda vana asja uueks tuunida.

Kevadel jõudsite päris mitu töötuba läbi viia. Millised on Toila Loomekeskuse plaanid sügis-talviseks perioodiks?

„Toila Loomekeskus on nüüd jah juba erinevaid töötubasid teinud ja loomulikult jätkame nende korraldamisega ka edaspidi. Loodame väga loomingulist sügis-talvist preioodi koos paljude käsitöö huvilistega.“
 
Ega siis muud, kui et uute loominguliste kohtumisteni!

Küsis Lea Rand