Monday, October 24, 2011

Naerumeri 5













Lasteaed veel plaani peal



















Lasteaed avamise ajal...
















... ja praegu








Esimese puu istutas esimene lend

Lasteaia katuse all on mitmeid toredaid ja meeleolukaid pidusid peetud





Olümpiameeskond 2008.a.












Viimane Merepäev 2011.a.




5 AASTAT ÕNNE, RÕÕMU JA NAERU!

Toila Lasteaial Naerumeri täitub oktoobrikuu lõpus 5 tegevusaastat. Lapsele on viis eluaastat päris paras iga. Veel koolikell ei kutsu, aga tarkust on kogutud juba parasjagu. Nii võime meiegi tagasivaates öelda, et kogemusi õpetamiseks, kasvatamiseks, majandamiseks ning lastevanematega koostööks oleme aasta-aastalt ikka juurde saanud. Tänuga tunnetame oma maja vajalikkust lasteaiakohtade täituvuse ja ühisüritustest rohke osavõtu ning ka rahuloluküsitluste põhjal. Oleme 5 lennuga kooliteele saatnud juba 49 Naerumere Killukest. Tuleval kevadel kasvab lasteaiast välja lausa 17 last. Personal on püsinud ühtsena juba kolmandat õppeaastat järjest. Õuealal sirguvad puud ning kosuvad hekitaimed. Lastevanemate abiga toodud kännudki annavad sinna juurde merelist hõngu. Oma territooriumi eest oleme saanud 2009.a. kevadel tänukirja kaunima kodu tiitliga Ida-Virumaa Omavalitsuse Liidult.

See annab tunnistust, et meid on märgatud ning paneb veelgi rohkem pingutama ja lasteaia õueala kujundamisele mõtlema. 5.aprillist 2010 on lasteaial uuendatud tegevusluba. 2010.a. septembris valminud sisehindamisanalüüsi alusel on rõõm tõdeda, et õppe-kasvatustöös oleme õigel suunal. Õppekava on täiendatud 2009.a. septembrikuus. Praegu on valmimas uus arengukava. Nõukoguga koostöös seljatame esilekerkivad probleemid. Juhtkond saab nõupidamisteks kokku Tartus kord kuus. Ümbruskonnaga tahame sulanduda läbi ühisürituste kooli- ja vallavalitsuse- ning eakate ühendusega. Selleks oleme kadripäevi pidanud koos „Merekivi“ seltsinguga. Kevadeti osaleme koolis toimuval toredal laulukonkursil. 2009.a. 1. juunil toimus meeldejääv lastekaitsepäev koos kooliõpilastega. Enne kodumaa sünnipäeva viime lastega pidutuju ka vallamajja. Sõpruslasteaedu on meil Vokast, Jõhvist, Iidlast ning Sillamäelt. Lastevanemad osalevad rõõmuga väljakuulutatud näitustel, väljasõitudel, ühisüritustel ning töötubades. Läbi aastate oleme lastele lisategevust pakkunud erinevates ringides. Igal kuul toimub lasteaias üks teatrietendus. Vaatamata aastaajale on au sees õppekäigud mere äärde ja Toila kaunisse parki. On saanud ilusaks tavaks, et iga õppeaasta võtame kokku ühe suurema ühisüritusega. 2007.a. kevadel käidi Kurtna loodusrajal. 2008.a. maikuu lõppes lausa projektipõhiste olümpiamängudega. 2010.a. soojal maikuu päeval laulsime ja tantsisime lausa päikese särama. Kogu rahvuslikkusele pühendatud oma juurte otsimise õppeaasta lõpetasime 2011.a. kevadel tõeliselt suure peoga ning töötubadega.

Seoses sünnipäeva tähistamisega on Toila Lasteaias Naerumeri üleval ka ajalugu kajastav näitus. Lisaks üks fakt ajaloost:

  • Peale aastapikkust asjaajamist registreeriti 14.04.2008.a. Foronte OÜ nimele kaubamärk „NAERUMERI“ , mille kasutamise õigus hariduse valdkonnas on kaitstud kaubamärgiõigustega.

See on tõeliselt ilus ja positiivseid tundeid kajastav nimi. Oleme naeruhimulised ja õnnelikud mere ning ilusa pargi lähedusest. Naerumeri koosnebki ju Õnne-, Rõõmu- ja Naerukillukestest, mis on meie toredate rühmade nimed. Toila Lasteaia algusloo taga on aga praeguse eralasteaia pidaja nimi: Martin-Laszlo Rytberg, keda täname eelkõige, et meie lasteaed pärast pikki asjaajamisi ehitusloa ja nurgakivi sai. Nüüdseks on raskusedki ajalugu ning edusamme tähistame oma 5. sünnipäeval oktoobrikuu viimasel reedel.

Kutsutud on kõik, kellele meie tegemised ja sõbrasidemed on olulised ja kallid.


Aili Saarne,

Toila Lasteaed Naerumeri direktor












Meil Naerumere lasteaias lauldakse nii: „On üks vahva kohake ja mere ääres majake, siin lapsed rõõmsalt kilkavad ja hõikavad. Õnnekilluke, Rõõmukilluke, Naerukilluke.“ 28. oktoobril peame lasteaia viiendat sünnipäeva. Aeg on möödunud linnutiivul ja ma võtan hetkeks aja maha, et jagada Teiega meie laste ja täiskasvanute mõtteid lasteaia elust ja olust.

Järgnevalt saame teada, mida arvavad lapsed oma teisest kodust – Naerumerest. Veel meenutavad kolm vilistlast oma aega selles majas.

Kõige pisemate Naerukillukeste suust sõnu polegi vaja. Nende säravad silmad ja naerused suud räägivad enda eest. Eks see Naerumeri ikka üks vahva koht ole, kust uusi sõpru leida.

Keskmise rühma Rõõmukillukesed:

  • Kõige rohkem meeldib mulle lasteaias autodega mängida. Lasteaed on meil selline pikk ja suur. Õues on ka hea olla.

  • Minule meeldib siin nukkudega mängida ja raamatuid vaadata.

  • Siin on nii palju puslesid ja mulle meeldib neid kokku panna. Lasteaed on meil ilus. Siin saab nii palju asju teha. Õppida tähti, numbreid, joonistamist, nuputamist.

  • Mulle meeldib, et ma saan siin kanamängu mängida.

  • Meie lasteaed on valge ja natuke kollane ka.

  • Minule meeldib lasteaias kõik. Lasteaed on suur ja tal on mitu korrust.

  • Lasteaed on nagu A-täht, aga mitte päris.

  • Lasteaias on teistsugused mänguasjad kui kodus ja sõbrad on siin.

  • Tädi Rita teeb meile süüa.

  • Lasteaed on ilus ja mulle meeldib siin kõige rohkem magada.

Kooliminejatest Õnnekillukesed:

  • No mulle meeldib see, et siin nii palju teatreid näidatakse. Siin on hoopis teistsugused mängud kui kodus. Meie rühma tädid on väga õpetlikud, nad treenivad meid kooliks.

  • Lasteaed on väga tore koht. Mängud on lõbusad, üldse on kõik siin lõbus. Ma varem ei tahtnud lasteaias käia, aga nüüd tahan, sest siin on lõbus.

  • Meil on puhas rühm, sest tädi Signe peseb kogu aeg. Siin on väga palju erinevaid lapsi ja nad kõik meeldivad mulle. Ma arvan, et kui lasteaias ei oleks mänguautosid, siis oleks siin veel toredam.

  • Minule meeldib siin lasteaias kõike teha. Aga üle kõige mängida, õppida, õues käia, saalis sporti teha ja laulda. Kunstiring on ka sel aastal vahva. Aga mis mulle üldse ei meeldi? Kõik meeldib!

  • Meie lasteaias käivad ainult sellised lapsed, kellele meeldib väga mängida. Mängida saab siin palju, nüüd tegelikult vähem, sest me õpime palju. Veel käivad siin tööl sellised tädid, kellele meeldivad lapsed ja õpetamine.

  • Kõik lapsed peavad lasteaias käima, sest ainult lasteaias saab targaks.

  • Mina olen varem teises lasteaias ka käinud, aga siin meeldib mull palju rohkem. Sest siin saab targemaks.

Õnnekillukeste arutelu võiks jätkata lehekülgi, kuid lõpuks jõuti koos arusaamiseni, et lasteaed Naerumeri on suur ja ilus. Lapsed leidsid, et siin on kõik olemas, mis ühes lasteaias olema peab – palju õnnelike, rõõmsaid ja naervaid lapsi.

Lasteaia vilistlased lasteaiast:

  • Mulle meeldis lasteaias. Eriti kui käisime pargis, metsas ja jalgrattamatkal Aluoja joa juures. Lasteaed oli alati puhas ja ilus. Aga üldse ei meeldinud mulle lastekohv, see on maailma jubedam asi.

  • Lasteaias on tore, et siin leiad omale palju sõpru. See meeldis mulle ka, et meie õpetajal olid ilusad pikad küüned, mis olid ilusasti värvitud. Ka see oli tore, et ma ei pidanud lasteaias magama, kuna ema võttis mind varem ära. Lasteaias on kõige tobedam asi magamine.

  • Minule meeldis see, et meil oli väga ilus lasteaed.

Meenutused ja õnnesoovid meie maja töötajatelt.

„Minu mõte Toila lasteaeda tööle tulla arenes ühel ilusal kevadpäeval, kui lugesin juhuslikult kena logoga kuulutust. Helistasin antud numbril ning rõõmsameelne vastus andis tõuke elumuutuseks. Nähes veel nii erilise projektiga maja, tundsin, et see muutus peab saama teoks just siin ja praegu või mitte kunagi ega kusagil mujal. Lasteaias oli ka paras arv töötajaid ning rühmi. Kõik - nii maja sisemus kui kaunis loodus - tundus parajalt mõnus olevat. Läbisin konkursi ning tunnen end senini ühe õnneliku, rõõmsa naerukillukesena keset seda Naerumerd. Tahame veel koos sõbralike lastevanematega üha kaugemale purjetada, et jõuda pärast viiendat verstaposti ehk kunagi vähemalt - Kõigi Rahulolu Maale! Kindlasti on see maa kusagil olemas! Aitäh kõigile meie lastele, kes ei lase meis lapsemeelsusel hääbuda!

ÕNNE – RÕÕMU – NAERU meie Toila Lasteaed Naerumere perele 5.sünnipäevaks ning igasse järgnevasse päeva!“ - Aili

„Kõige toredam on meie lasteaias see, et meil on tegus ja nooremapoolne kollektiiv. Meie lasteaia teekond ja areng kulgeb igapäevaste sündmuste najal. 5 aastat, see ei ole teab mis number, kuid siiski meenutada on juba nii mõndagi. Kõige lahedam oli näidend õpetajatelt ``Kolm põrsakest``, mis oli ümber tehtud spetsiaalselt Toila eluolu kajastavaks. Kindlasti oli avamispeo korraldamine ja näidendi proovide tegemine üks meeldejäävamaid ja erilisemaid üritusi selle poolest, et ei kordu kunagi.“ - Silja

„Mulle meeldib, et meie iga aasta on väga eriline, sest meie ise teeme selle enda jaoks eriliseks ja meeldejäävaks. Aastad on olnud erinevate eesmärkidega, aga järjest enam tunnen, et vanemad on nõus palju panustama tegemaks lasteaiaga koostööd. Üritused, mis on meeldejäävad: on 2010 aastal tuletõrjeõppus, olümpiamängud, lastevanemate etendused ja aastalõpuüritused, mis on pannud ilusa punkti igale aastale.“ - Merle

„Suurima emotsiooni pakkusid eelmise kevade lastevanemate teatrid. Väga mõnusad, tublid ja toredad lapsed on olnud – särasilmsed. Veel meenuvad oma lapsed aastatest 2008-2010, kes väga armastasid arvutamist.“ - Urve

„Naerumeri lasteaed on värviline, lõbusa kujundusega maja. Suurepärane looduskaunis asukoht loob head eeldused laste igakülgseks arenguks.“ - Anneli

„Minu kõige meeldejäävam üritus oli lumelinna ehitamine paar talve tagasi. Üllatavalt palju tuli kokku lapsevanemaid. Lõpuks kui kõik valmis oli, sai pimeduses võimsate ehitiste ilu tõrvikute kumas nautida. Oli küll suur väsimus, aga selle eest väga tore üritus!“ - Sirje K.

„Ma usun, et igal paigal , kus on lapsi, töötab lasteaed ja kool, sel paigal on tulevikku ja elu. Toila tulevik võrsub "Naerumeres". Tore on näha neid arenemas ja suuremaks sirgumas. Usun, et muusikal ja laulul on väga suur positiivne mõju inimhinge kujundamisel. Seepärast teen oma tööd rõõmuga ja ma väga loodan, et meie maja lastest tulevad tõelised Õnne-, Rõõmu- ja Naerukillukesed. Palju õnne "Naerumeri"!“ - Tiina

„Minu jaoks osutus meeldejäävaks ürituseks IV-nda lennu lõpupidu, mis oli nii hingeminevalt soe ja südamlik.“ – Signe

„2006-nda aasta augustis asusin tööle Toilasse, sel ajal veel nimetusse lasteaeda 2-3 aastaste laste õpetajana. Sama aasta suvel lõpetasin Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži. Kui ma ülikooli lõpetasin oli mul selge siht silme ees. Tahtsin tööle asuda täiesti uues majas ja uues rühmas, millele ma oleksin aidanud elu sisse puhuda. Minu suurim soov läks täide ja nii ma end Toilast leidsingi. Olen kogenud ja omandanud siit palju uut ja eluks vajalikku. Üritusi on olnud palju, üks imelisem kui teine. Kuid paratamatult on minu kõige kallimaks mälestuseks eelmisel kevadel oma esimese lennu koolisaatmispidu.“ - Triin

Kallid Naerumerelised! Tänan teid kõiki koostöö ja toetuse eest luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu“.

Triin Ilves,

Õnnekillukeste rühma õpetaja

Voka taidlejate sügiskontsert

VOKA TAIDLEJATE SÜGISKONTSERT
4. NOVEMBRIL
KELL 19.00
VOKA OLMEHOONES

Seltsing "VOKA" ootab uusi liikmeid

I advendi kontsert Pühajõe kirikus


I advent 27.11.11 kell 17.00
Pühajäe kirikus

kontsertkava
Luisa Värk ja Alen Veziko
"Talveigatsus".

Sissepääs vaba

Eesti Rahva Muuseumi välitööd Toila vallas


3.-10. augustini toimusid Toila vallas Eesti Rahva Muuseumis välitööd. Välitöödel intervjueeriti 114 kohalikku inimest, kelle abiga koguti ligi ühe terabaidi jagu audio-, foto- ning videomaterjale ning poolsada eset, mis jäävad muuseumi kogudesse Toila valda kirjeldama tulevikule.

Aeg ja elu muutuvad meie ümber päev-päevalt ning selle jäädvustamissoov viib ERMi töötajad igal aastal välitöödele erinevatesse Eestimaa paikadesse. Kogutud materjalidest on saja aasta jooksul kujunenud muuseumi rikkalikud kogud, kust pea igaüks võib leida midagi oma perele olulist, oma kodukandist või kodutalust. Lisaks aitavad muuseumi materjalid mäletada aegu, mis Eestimaal on nähtud, meenutada muutusi ja traditsioone.

Toila valla aladelt on Eesti Rahva Muuseumi kogudest võimalik leida erinevat materjali alates esemetest, fotodest, joonistest ja arhiivimaterjalidest. Vanimad fotod on aastast 1902 Pühajõe ja Päite külast, Toilast ja Vokast. ERMi välitööd on toimunud Toila valla aladel regulaarselt kuni 1970. aastateni, kus uurijad on kogunud peamiselt mere ja kalastusega (Gustav Vilbaste 1929, 1941, 1942, Luts, 1966, 1968) ja naiste käsitööga (Endla Jaagosild 1967) seotud materjale. Lisaks on piirkonnas olnud mitmeid aktiivseid kirjasaatjaid, kes on ERMi arhiivi saatnud sadu lehekülgi materjale kohalikust eluolust.

2010. aastal toimusid välitööd Mäetaguse vallas, kus viimastel tööpäevadel tuli ERMi juurde Jaak Eelmets ning ulatas meile tolmuse kasti fotonegatiividega. Eesti Kultuurkapitali toetusel 16 000 fotonegatiivi digitaliseeriti ning selgus, et see sisaldab kaadreid Ida-Virumaa, Toila ja Viru Ranna kolhoosi tegevusest aastatel 1980-1991, olles sellisena omanäoline ja väärtuslik kroonika 11 aastast Eestimaal. Sama aasta sügisel kutsus Toila vald ERMi järgmistele välitöödele enda juurde, et kaasaja ja viimaste aastakümnete elu-olu uurida ning loomulikult Jaak Eelmetsa fotodele koos kohalike elanikega kirjeldusi luua ning inimesi tuvastada.

ERMi fotokogu on üks Eesti suuremaid, ulatudes üle 250 000 kaadri. Pea igast Eestimaa piirkonnast ja külast-talust, kuhu on välitööd 100 aasta jooksul viinud on võimalik leida fotosid, esemeid, jooniseid või kirjeldusi.

Augustis seati Toila vallavalitsusse Jaak Eelmetsa abiga sisse fotodele legendide tuvastamiseks staap ning tehnika, kus nädala jooksul käisid paarkümmend inimest piltidel inimesi tuvastamas ja fototalgutel tööl. Mõnigi kord helistati tuttavatele, et nad nimesid aitaksid meenutada, tuldi tagasi ja tehti parandusi, võeti kaasa õhtuseks kodutööks fotosid. Vanad fotod töid meelde unustatud sündmusi. Paljud kaadrid on jäänud inimestel ka senini nägemata ning nende emotsionaalsus oli kõrge.

Kohalike abiga said fotod korralikud legendid, inimesed fotodel tuvastatud ning loodi uhke fotopank, mis 2012. aastal saab sisestatud Muuseumide Infosüsteemi MuIS ning kõigile uudistajatele veebipõhiselt kättesaadavaks veebilehelt www.muis.ee.

Samal ajal olid ülejäänud vallas ratastega, jala ja autodega liikumas kümmekond Eesti Rahva Muuseumi töötajat ja Eesti ülikoolide etnoloogia ja antropoloogia tudengit, kaasas diktofonid heli lindistamiseks, fotoaparaadid pildistamiseks ning videokaamerad liikuva pildi jäädvustamiseks, GPS koordinaatide tuvastamiseks ning mitmed kõvakettad ja terad digitaalse materjali säilitamiseks.

Toila elanikud võtsid uurijad vastu suure sõbralikkusega ning palju tunde vestlusi ja pühendumist lõid põneva arhiivi, filmi, ja fotomaterjali, mida uurijad ja huvilised nüüd ja tulevikus saavad kasutada. Hea meelega räägiti oma elust, valla ja piirkonna tegevusest ning anti muuseumis koht endale olulistest asjadest. Välitööd on kui kohaliku mineviku ja oleviku väärtustamine, unustatud ja argiselt ebaolulised tegevused ja sündmused saavad tähenduse ning muudavad ka inimesed sellest uhkemaks.

Lisaks uuriti Toila kui suvituskeskuse tõttu Toila SPAd, räägiti suvitajatega Toilas ja ümbruskonna suvilakooperatiivides, uuriti Viru Ranna tööelu ning võeti osa kalameeste igapäevastest tegevustest sadamas ja merel. Tähelepanuta ei jäänud ka omaaegse Toila ja Voka kolhoosielu, räägiti eluga hakkamasaamisest ja muutustest 1990. aastatel ning praegusest Euroopa Liidu mõjust inimeste argielule. Otsiti kaasaja kultuurielu paremaid külgi ning uuriti noorte maailmavaadet, religioonielu ja Toila toidukultuuri.

Välitööd saavad toimuda vaid koostöös paljude toetajatega, kes aitavad välitööde toitlustamisel ja sisulise tegevuse lahendamisel. Sel korral toetasid välitöid Toila vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapital ning paljud ettevõtted kellele kuulub meie tänu - Regio AS, Toila SPA hotell, OÜ Luha AV Näpsid, Karja Pagariäri OÜ, Grüne Fee Eesti AS, Budget OÜ mysli.ee, PÜ E-piim, OÜ Viru Rand.


OÜ Viru Rand tšehhis valmivad vürtsikilude pakid. Foto Anu Ansu


Välitöönädalal vaadati koos paarikümne kohaliku elanikuga läbi Jaak Eelmetsa tehtud fotod Ida-Virumaalt, Toilast ja Viru Ranna kolhoosist - kirjeldati neil olevaid inimesi, kohti ja sündmusi ning loodi alus ülevaatlikule ja hästikirjeldatud fotoseeriale 1980. aastate Eestist. Foto Ehti Järv.


1902, kalasuitsetajad Toila rannas. ERM Fk 114:69, autor teadmata.

Agnes Aljas

Oktoober 2011

Toila Gümnaasiumist tuleb ajakirjanikele järelkasvu

Toila Gümnaasium osaleb juba 5. aastat ettevõtliku kooli projektis, mille eestvedajaks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Sel aastal anti koolidele ülesanne viia läbi koostööprojekt mõne koolivälise partneriga. Meie valisime oma partneriks maakonnalehe Põhjarannik toimetuse. 3. oktoobril jagas Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda 9. ja 10. klassile algteadmisi intervjueerimisest. Teadmisi täiendati emakeeletundides õpetaja Maie Marksi ja Gerli Paumetsa käe all. Õpilased mõtlesid läbi küsimused ja valisid intervjueerijad. Kohtumine olümpiavõitja ja Riigikogu liikme Erki Noolega toimus 11. oktoobril. Kokkuvõtet sellest kohtumisest saate lugeda tänasest lehest. Projekti käigus on plaanis minna külla toimetusse, et oma silmaga näha kuidas uudised avaldamisküpseks saavad. Ka on mõned töövarjud end juba Põhjaranniku toimetusse kirja pannud. Loodame, et õpilased saavad selle projekti käigus uusi teadmisi, mis neil edaspidises elus kasuks tulevad.

Rehekuu teisel teisipäeval, 11. oktoobril, kohtusime Toila Gümnaasiumis Erki Noolega. Olime selleks kogunud kokku küsimused ning valmistunud tema intervjueerimiseks.

Kuidas ja millal algas Teie spordikarjäär?

Olen sündinud Võru linnas ja olin 9aastane, kui läksin Võru spordikooli trenni, hakkasin tegelema võrkpalliga.

Miks valisite just sellise spordiala?

Võrus oli ülekaalukalt populaarseim spordiala võrkpall. Pidasin vastu ühe aasta võrkpallurina, kuna minu jaoks ühe koha peale seismine oli natukene tüütu. Otsisin midagi uut ja huvitavat, leidsingi. 10aastaselt läksin kergejõustiku trenni.

Kas teismeliseeas mõtlesite vahel ka loobumisele?

Tegelikult teismelise eas polnud ühtegi korda sellist mõtet. Tippsportlasena aga mõtlesin sellele päris tihti. Teismelisena oli nii, et kui läks veidikene paremini, siis see andis indu juurde, et edasi tegeleda.

Kas teil oli algusaastatel raskusi sponsorite leidmisel?

Algusaastatel ma isegi ei üritanud neid leida, kuna siis oli see teoreetiliselt võimatu. Praegu on toetused mitmeid kordi suuremad kui 1993.aastal, kui Eesti meistrivõistluste kuldmedali eest sai 500 krooni. Mu suurimaks sponsoriks oli 2003.aastast Coca-Cola.

Kuidas ja mitu korda nädalas pidite Te treenima, et saada Eesti parimaks kümnevõistlejaks?

Et saada Eesti parimaks, pidin ma treenima sama palju ka siis, kui ma tulin olümpiavõitjaks. Treenisin 6 korda nädalas ja 2 korda päevas. Keskeltläbi miinimum oli 5 tundi päevas. Laagrites vähemalt 7 tundi päevas. Igal alal, kus sa tahad läbi lüüa, on olemas kriitiline 10 000 tundi, et saada parimaks. Mul läks aega 17 aastat, et tulla olümpiavõitjaks.

Milline oli tee olümpiavõiduni ja kuidas tundsite end peale selle saavutamist?
Ei saa öelda, et tee olümpiavõiduni oli väga lihtne, aga samas ka mitte väga raske. Tänu sellele, et mulle meeldis sporti teha, ei olnud tee väga keeruline ega ületamatu. Kui sa lõpuks seisad seal pjedestaalil ning sulle pannakse kaela olümpiamedal ja sa mõtled endamisi, et see ongi siis see 17 aastat rasket tööd. Olümpiavõit ajaliselt kestab umbes poolteist minutit, aga tiitel ja aupaiste käib sinuga elu lõpuni kaasas. Tänu olümpiavõidu eest on see, et tead, et oled teinud õigeid asju.

Mida Te arvate, mis jäi puudu, et alistada 9000 punkti piir?

Ilmselt sportlikest võimetest. Võib-olla ei olnud minu jaoks treener õige, kes oleks teadnud, kuidas treenida veel paremini. Minu tippsaavutuste ajal polnud meil kummalgi aimu, kuidas olla maailma parim.

Kas olete mõelnud täiskohaga treeneritööst? Kui jah, mis on teid takistanud?

Arvasin kunagi, et oleksin võimeline hakkama Kristjan Rahnu treeneriks, ent ta ei avaldanud kunagi soovi saavutada medalikohti ka suurtel võistlustel. Hetkel käivad aga läbirääkimised noore sakslase Pascal Behrenbruch’iga. Eks tulevik näitab, mis edasi saab.

Mida soovitaksite noortele sportlastele?

Kindlasti on kõige tähtsam eesmärkide püstitamine, tuleb meeles pidada, et unistus ja eesmärk pole sama asi. Unistus on unistus, aga eesmärk tuleb täide viia. Iga päev trennis käies sa ei saagi teha uut isiklikku rekordit, selleks peab palju tööd tegema.

Kui tähtsal kohal on sport hetkel Teie elus?

Tänasel hetkel mitte nii tähtsal. Kõige suuremad traumad on tulnud mul just tippspordi väliselt. Reeglina ma ikka üritan 3 korda nädalas trenni teha. Igal jõululaupäeval olen jooksnud maja taga 800m aja peale ja rinnalt surumise testi teinud. Seda üritan jätkuvalt ka sel aastal teha.

Kuidas suhtute sellesse, kui Teie pojad soovivad jõuda tippu, nagu olite Teie?

Väga hästi. Ma arvan kindlasti, et vabas õhus spordi tegemine on kasulikum kui 8 tundi arvuti taga istuda. Kui see on tõesti see, mida nad tahavad ja nad on valmis selle jaoks tööd tegema, siis ma toetan neid täielikult.

Miks otsustasite poliitikasse siirduda ning miks valisite just IRL’i?

On hea öelda ka enda sõna tähtsates asjades kaasa ning selles aitas ka see, et olen tuntud. Ma olen absoluutselt nõus parempoolsete mõttemaailmaga. Ning seetõttu astusin ka IRL’i .

Intervjuu Erki Noolega andis meile kindlasti juurde julgust esineda teiste ees ning suhelda vabamalt ka avaliku elu tegelastega.


Intervjueerisid Kristel Alman, Keiu Lindeburg ja Kristjan Vene













Kohtumisel Erki Noolega






Alates 1. septembrist õpetab Toila Gümnaasiumi õpilastele vene keelt Marija Dragunova. Esimene veerand on lõppenud, hinded e-kooli ja tunnistusele välja pandud. Kuidas läheb uuel õpetajal?

Kus koolis Te õppisite?

Narva Pähklimäe Gümnaasiumis.

Miks Te valisite töökohaks just Toila kooli?

Leidsin internetis töökuulutuseja otsustasin kandideerida. Toila on hea ja ilus koht minu kodulinna lähedal.

Kus Te elate? Kas olete oma elukohaga rahul?

Elan Narvas ja olen elukohaga väga rahul. Kui ei oleks rahul, ei elaks siin.

Kas Te olete ka kusagil mujal vene keelt õpetanud?

Õpetasin Narva Kutseõppekeskuses vene keelt ja kirjandust emakeelena. Olen õpetanud ka saksa keelt. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis õpetasin vene keelt võõrkeelena.

Kuidas Teile meeldib Toila kool?

Mulle meeldib, et Toila kool on üks suur pere, kes elab maalilises Toila pargis.

Mida Te arvate Toila kooli õpilastest?

Õpilased on erinevad. Mõnedega on meeldiv töötada, mõnedega on raske. Me kõik oleme erinevad, aga see teebki elu huvitavaks. Teineteise mõistmine tuleb pikapeale.

Nimetage üks koht Eestis, mis on kõige ilusam.

Kõige ilusamad kohad on need, mis on seotud mälestustega. Ma armastan Tartut.

Kelleks tahtsite noorena saada?

Lapsepõlves tahtsin saada arstiks.

Kust tuli mõte hakata õpetajaks?

Armastan väga lugeda. Huvitusin juba kooliajal kirjandusest, osalesin edukalt aineolümpiaadidel. Peale keskkooli õppisin Tartu Ülikoolis vene ja slaavi filoloogiat. Paljud selle eriala lõpetajad asusid õpetajatena tööle. Ka mina.

Millised on õpetajatöö rõõmud?

Õpetajatöö suurim rõõm on hea koostöö õpilastega ja selle koostöö head tulemused. Kui õnnestub dialoog õpetaja ja õpilaste vahel, siis saab öelda, et töö annab rõõmu.

Õpetajat küsitles 10. klassi õpilane Kevin Oja










Marija Dragunova




Seltsing “Voka” suvistest tegemistest

Meie suvi möödus sellel aastal rahulikult. Seekord elasime kaasa väiksematele tegijatele, kes olid tublid ja raskes konkurentsis said pääsu tantsupeole.

Suvine põhiüritus meile oli uute tutvuste otsimine ja sõpruskollektiivide leidmine. Aastaks plaani koostades otsustasime külastada Lõuna-Eestit ning sealse tantsurühmaga kohtuda ning sõprussidemeid luua. Avastasime Mõniste vallas tegutseva rühma, kellega põgusalt sai tutvust teha juba möödunud tantsupeol. Kontaktid loodud ning sõiduplaanid tehtud asusime tegutsema.

Meie traditsiooniks on kujunenud suvised ekskursioonid looduskaunitesse kohtadesse ja otsustasime ühildada meeldiva kasulikuga. Reisi kavandasime kolme päevase ning kindlasti tuleb võtta kaasa järelkasv ja jalgrattad. Teekonna valik osutus küllaltki raskeks, sest looduskauneid kohti Eestis on kuhjaga, seda enam, et sõitsime Lõuna-Eestisse. Püüdsime külastada meie jaoks uusi paiku. Seekordseks külastamiseks valisime maanteemuuseumi, Metsamoori kodu, Mõniste rahvatantsurühma, Metsavenna talu, Aluksne, Suure-Munamäe ja Taevaskoja.

Esimene päev kujunes meeleolukaks sõiduks bussiga, külastades maanteemuuseumi ja tutvudes Metsamoori tegemistega. Õhtuks jõudsime Mõnistesse, kus võttis meid vastu sealne volikogu esimees ja päästepealik Kaino Zilmer. Ta tutvustas meile Mõniste valla tegemisi ja toimetamisi ning pakkus enda juures ka öömaja. Õhtul saime rahvamajas kokku rahvatantsurühma esindajatega ning rääkisime oma käikudest ja plaanidest. Saime teada, et Mõniste vald on aktiivselt suhelnud seoses Eesti tippude programmiga meie naaber valla – Vaivaraga. Rahvatantsijatel tunduvad rõõmud ja ka mured ühised olema. Rõõmu tuntakse tantsulustist ja ühistest tegemisest ning muret ikka koosseisu pärast.


Teisel päeval plaanisime sõita jalgratastel üle Eesti piiri ning stardikohaks sai valitud Metsavenna talu, enne seda käisime ka Lõuna-Eesti tipus. Peale muhedat Metsavenna talu tutvustust ja kehakinnitust asusime Läti poole teele ning lehvitasime Kainole hüvastijätuks. Kõigi tuju tõusis peale paari kilomeetrist väntamist, sest vabanesime bussis istumisest. Väntasime kuni jõudsime Aluksne aleviku ja tutvusime sealsete vaatamisväärsustega. Öö veetsime telkides kauni järve kaldal. Järgmisel päeval asusime koduteele, vahepeal turnisime Suure-Munamäe otsas, parvetasime Taevaskojas ja õhtuks olimegi kodus. Jällegi üks tore ja meeldejääv nädalavahetus seljataga. Järgneval aastal on plaanis soojendada jahtunud suhteid ning külastada põhjanaabreid. Aeg ja koht on veel lahtised, kuid ideed juba olemas.


Augustis osalesime koos seltsinguga „Kiiguri“ TeateTantsul, oli lõbus ja huvitav üritus.

Alustasime oma hooaega oktoobrist ning ootame meie hulka tantsulustist ja ühistest tegemistest rõõmutundvaid inimesi.


Urmas Tokman


Jõhvi linnagaleriis

eksponeeritakse 4.-30.11.2011.a. Alide Zvorovski maalide näitust "Isolaator".

Näituse avamine Jõhvi linnagaleriis reedel, 4. novembril kell 16.00


Alide Zvorovski sündis 01.08.1974.a. Ida Virumaal Toila külas.

Praegu elab ja töötab Alide Zvorovski Tallinnas. Õppinud Eesti Kunstiakadeemias ( BA maaliosakond 2002 – 2007). Näitustel osalenud aastast 2003.

Olulisemad näitused: 2011 - "Harilik" Y Galerii, Tartu, Tallinna Kunstihoone galerii ; 2010 - „Vastandumised“ Tallinna Kunstihoone, „Aplaus“ Pärnu Kontserdimaja; 2009 -

Tallinna Joonistustriennaal "Manu Propria", “Maali sõna vol 2” Tartu Kunstimajas ; 2006 Tallinna Joonistustriennaal „ Imprvisatsioon“- „ Majad, näidake oma sisu „ Tallinna Kunsthoone, Tallinna linnaruumis: Hansapanga fassaad, Eesti panga fassaad.

Loomingus domineerivad sotsiaalkriitilised teemad, huvi pakuvad linnaruumi projektid ja maakunst.

Tehnikad: Maal, joonistus, installatsioon, video.

Töötanud projektipõhiselt Eesti Rahva Muuseumis- ekspositsioonid ja rändnäitused: Tartus, Peterburis, Lahtis, Kopios, Kajaanis, Jyvaskylas.

Aastast 1997 tegelenud raamatute kujundamisega.

Osalenud rühmituses“Kessoon“. Hetkel aktiivne Loovala kunstnike koosluses. Tegev projektijuhina koostöös Eesti Noorsoo- ja Nukuteatri projektis „Kõnelevad nukud“.

Jõhvi linnagalerii


Tuleohutusalane koolitus korteriühistus Tiigi Üheksa

  1. oktoobril 2011 külastasid meid päästjad Ida-Eesti Päästekeskusest.

    Teeme Ära talgupäeval kaasa löömise eest Päästeametilt ning Rauplan Balti OÜ-lt saadud auhindu käisid üle andmas Karmen ja Indrek päästekeskusest.
    Koolitus algas meie maja keldris asuvas koosoleku ruumis, kus Indrek rääkis kuidas tulekahju areneb ning millistel põhjustel saab alguse tulekahju. Peale seda läksid lapsed Indrekuga õue, kus sai pilte värvida ja joonistada. Täiskasvanutele tutvustas Karmen tuleohutusnõudeid korteriühistutele. Pärast kuiva, kuid õpetliku juttu loosisime auhinnaks saadud kaks tulekustutusvaipa nende korteriomanike vahel, kes osalesid 7. mail toimunud talgupäeval. Loosiõnn naeratas Arnoldile korterist 16 ja Toomasele korterist 15.

Siis siirdusime õue, kus Indrek näitas meile tulekustuti kasutamist ja lasi igal osalejal ka tuld kustutada. Jõhvi päästekomando päästjad tutvustasid päästeautot nii seest kui väljast. Soovijad said proovida hüdraulilisi vahendeid, hingamisaparaati ja voolikust vett lasta.

Kui päästeauto ära sõitis kogunesime taas meie maja keldrisse ja vaatasime filmi "Teoreem tulest" ning loosisime koolitusel osalenute vahel välja tuleohutusteemalisi auhindu.

Täname päästekeskuse päästjaid kasuliku ja huvitava päeva eest!

Urmas Tokman
Juhatuse liige
Tiigi Üheksa KÜ

Määruse eelnõu KÜ rahaliseks toetamiseks

Volikogu liikmed Urmas Tokman, Mehis Astok, Ursi Joost ja Urmas Vitkin esitasid volikogu esimehele taotluse määruse eelnõu „Toila valla eelarvest korteriühistute rahalise toetamise kord“ menetlemiseks.
Määruse eesmärgiks on toetada korteriühistu tegevusega seotud isikute koolitusi.
Määrusega määratletakse need koolitusega tegelevad MTÜ-d, kelle korraldatud koolitusi toetatakse:
MTÜ Eesti Korteriühistute Liit /www.ekyl.ee/
MTÜ Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit /www.ekhhl.ee/
Määruse jõustumisel suureneks võimalus korteriühistutega tegelevate isikute suunamine koolitustele, mille tulemusel tõuseks nende teadlikus korteriühistuga seotud tegevuste korraldamisel. Samas suureneb võimalus korraldada koolitusi meie regioonis, sest kasvab koolitustel osalejate arv.
Toila vallas on registreeritud 21 korteriühistut ning määruse eelnõus on kavandatud kulu ühe korteriühistu kohta kuni 200.- € kalendriaastas.

Eelnõu vaadatakse loodetavasti läbi vallavolikogu novembrikuu istungil.

Urmas Tokman


Eesti vajab Teeme Ära jätkutalguid igal aastal

2008. aasta kevadel korjati Teeme Ära prügikoristustalgutel üle Eestimaa kokku rohkem kui 10 000 mitmesuguseid jäätmeid. Sellegipoolest ei ole prügi loodusest ning koduõuedest otsa lõppenud: hinnanguliselt vedeleb teist samapalju maas, millest märkimisväärse osa äratoomise eest makstakse toojale sulaselget raha.

Kahetsusväärselt võib paljudest koduõuedest leida loodust risustavat vanarauda, vanu akusid, kodumasinaid ja muid jäätmeid, mille eest võib omanik lisaks ilusamale vaatepildile saada ka sadu eurosid raha. Kui veel kümmekond aastat tagasi maksti kokkuostus tonni vanametalli eest 10 eurot, siis praeguseks on hinnad kerkinud 200-250 euroni tonnilt.

Kuidas hinnata, kas asi on kokkuostu toomist väärt? Kui magnet esemele külge hakkab, siis on kindlasti tegemist vanarauaga, mille äratoomisel on lisaks esteetilisele küljele ka rahaline väärtus. Värvilisi metalle nagu vask, tina, alumiinium, messing magnet ei võta, kuid need on oma värvi ja rooste puudumise tõttu hõlpsasti äratuntavad. Samuti paljud neist ilmastiku mõjul oksüdeeruvad, näiteks tina muutub halliks, vask roheliseks jne.

Metalleseme kaalu hindamine koduste vahenditega on keerulisem. Kui jõuate asja üles tõsta, võib see kaaluda 50-70 kilo, kui aga jõud peale ei hakka, on kaal enamasti juba 100 kilo ligi või enam. Metallitonn maksab täna 200-250 eurot, seega saab lihtsa korrutustehte alusel teada asja väärtuse.

Näiteks vana malmvann kaalub 80-90 kilo ning sõiduauto vrakk 1,2-2 tonni, traktor aga kuni 10 korda rohkem. Nii maksab sageli mõni sõitev vanema põlvkonna traktor vähem kui kokkuostus ainuüksi vanametall, millest see masin koosneb. Aeda risustava vana autoromu äratoomine on iseäranis mõistlik ka seetõttu, et ilma ametlikku vanametalli vastuvõtupunkti tõendita ei saa seda autoregistrist kustutada. Autovraki ARKi hingekirja jätmine pole aga mõistlik juba seepärast, et kõigile registris olevatele sõidukitele kehtib liikluskindlustuskohustus sõltumata sellest, kas sõidukit kasutatakse või mitte. Selle kohustuse pikaajaline eiramine võib kaasa tuua kolmekordse kindlustusmakse nõude isegi sellisele masinale, millega tegelikult sõita ei saa.

Lisaks laiskusele on prügist vabanemine sageli jäänud teadmatuse taha. Sageli ei tooda erinevaid jäätmeid ära seetõttu, kuna arvatakse, et lisaks koristamisvaevale küsitakse nende äraandmise eest veel ka raha. Kõige lihtsam näide on selline keskkonnale üsna ohtlik asi nagu vana autoaku, mida tavaprügikasti kindlasti visata ei tohi. Kuna akud sisaldavad enamasti sellist väärtuslikku metalli nagu plii, saab tavalise 10-12 kilogrammi kaaluva autoaku eest kokkuostus 5 eurot, suurema ja raskema traktori või veoki aku eest isegi rohkem.

Ei tasu karta, et metalli kokkuostu viimiseks peab omanik ise vabanema sellistest ohtlikest lisadest nagu akus sisalduv hape ja muud vedelikud või autoromus olev kütus, õlid, pidurivedelik jne. Kõige sellega tegeleb juba jäätmekäitleja ning vajadusel tullakse appi suuremate esemete äraviimisel. Lisaks pakuvad näiteks Kuusakoski sõiduauto järelkäru tasuta kasutamise võimalust. Kui metallikola järelhaagisele laaditud, võib sinna koristustööde käigus tõsta ka autorehve, ehitusest järelejäänud puidukraami ning vanu elektroonikaseadmeid, mis samuti kogumispunktis tasuta vastu võetakse.

Kokkuvõttes saavad paljud koduõued kogu Eesti puhtamaks ning osa rämpsu eest makstakse omanikule ka raha vastupidiselt tavaprügilatele ja jäätmejaamadele, kus prahi tooja ise peab ilusama vaatepildi nimel oma kukrut kergitama.


Marko Kippa

AS Kuusakoski juhatuse liige


Programm „KUTSE“ on teinud läbi uuenduskuuri ning lisaks katkestanutele on programmi raames võimalik õppida ka täiskasvanutel eraldi õpperühmades.

Kui sa oled kunagi katkestanud õpingud kutseõppeasutuses ning tahaksid need nüüd lõpetada, siis on programm KUTSE just sinule !

Kas ka Sinuga juhtus nii, et majandusõitsengu ajal tundus töötamine mõistlikum kui õppimine ning praktikalt tagasi kooli Sa enam ei jõudnud? Nüüd aga on olukord tööturul hoopis teine. Äkki kuluks lõputunnistus siiski ära?

See programm on suunatud Sulle, kui oled õppinud kutsekoolis ja ajavahemikus 01.01.2000-

01.09.2010 selle pooleli jätnud. Katkestamise põhjused pole olulised.

Huvi korral pöördu kutsekooli, kus õppisid enne või teise kutsekooli, kus on sama või sarnane eriala.

Või soovid hoopis omandada uut elukutset omaealiste, elukogenud inimeste grupis? Ka siin on sulle abiks programm KUTSE !

Sinu hariduse omandamine jäi aastate taha ning on minetanud oma funktsiooni, kuid nüüd oled motiveeritud leidma uut rakendust läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga Sa ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega, ühes grupis oleks meelepärasem? Antud programm pakub Sulle sellise võimaluse. Programmi alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks.

Kui asud õppima programmi KUTSE alusel, siis on Sul võimalik taotleda õppijatele ettenähtud õppetoetust, sõidusoodustust ja koolilõuna toetust. Õpe on TASUTA!


Kooli kontaktandmed leiad aadressilt www.hm.ee/kutse


Uuri oma võimalusi kohe!

Lisainformatsiooni saad ka telefonil 735 0382 ja e-posti teel aivi.virma@hm.ee või jatkukutse@hm.ee


Aivi Virma

Programmi KUTSE juht


Kellele on kohalik uudis oluline?

Eestielu.ee on nüüdseks tegutsenud juba aasta aega, sellest poole oleme olnud uudisteportaal Delfi keskkonnas. Võrreldes eelnevaga tähendas Delfisse tulemine meile ühtlasi seda, et meie lugejate arv kasvas mõnelt tuhandelt ligi 70 000-le nädalas. Ka liitunud omavalitsuste arv on kasvanud 55-lt 150-ni. Näha on, et kohalikul tasandil tehtav läheb korda lisaks oma inimestele ka teistele. See oli üheks meie eesmärgiks - tuua toredad tegemised ja inimesed Eesti eri paigust ühte kohta kokku ning jagada erinevaid kogemusi.
Eesti on väike riik ning meil kõigil on lisaks oma kodukohale olulisi paiku mujalgi. Põlise pealinlasena on minu südames erinevatel põhjustel Raasiku vallas asuv Aruküla, Ida-Virumaal paikevad Toila ja Tudulinna ning õpingupaik Tartu. Sündmused neis kohtades lähevad mulle korda siiani, sest olen neis paikades palju viibinud. Usun, et samasuguseid inimesi on veel, kel kas lapsepõlvekodu, vanaema-vanaisa, sõbrad, sugulased või suvila asuvad mõnes teises linnas-vallas. See tähendab, et kohalikel uudistel on tarbijaid enam kui valla-linna enda püsielanikud. Kui lisame siia uudishimulikud naaberomavalitsuse inimesed ja välismaale siirdunud, saame juba päris suure hulga inimesi, kel on potentsiaalne huvi teie kodukohas toimuva vastu.

Lugejale läheb korda ka positiivne
Igapäevased krimiuudised ja muu negatiivne, mis üle Eesti toimub, on nii või naa meie meediapildis, kuid eestielu.ee portaal püüab lugejani tuua kilde ka positiivsest ning ei saa öelda, et lugeja seda ei hindaks. Igasugused arendused, ehitused, renoveerimised, head ideed, toredad retseptid, huvitavad persoonid ja muu selline on saanud tihti ühe artikli kohta tuhandeid lugejaid ja kümneid positiivseid kommentaare. Osadel teemadel on tekkinud pikem arutelu, millest on omakorda ainest saanud uued artiklid.

Julge teada anda, mis kodukohas toimub
Eestielu.ee portaalis ilmub praeguse seisuga umbes 400 lugu nädalas, neist valdav osa on sellised, mis pakuvad huvi kohalikele, ülejäänu aga on huvitav lugemine laiemale seltskonnale. Mõni toimetajate arvates kohalik artikkel saab vahel ootamatult populaarseks. Meil ei ole vahet, kas meie kätte jõuab kooli kokkutuleku üleskutse või kohaliku mõisahoone renoveerimise artikkel - üks on kohalik, teine võib huvitada laiemat ringi - meie portaalist leiab mõlemad.

Kutsume siinkohal inimesi üles kohalikku lehte kirjutama, vihjeid andma, arvamust avaldama. Kirjutada ja fotosid saata võib ka otse meile tehes seda aadressile rahvahaal@eestielu.ee.

Tanel Saarmann, eestielu.ee toimetaja


Menetlusteenistus pöörab tähelepanu liiklusohutusele

Teedel reguleeritakse liiklust liikluskorraldusvahendite abil, et tagada sujuv ja ohutu liiklemine. Seetõttu tuleb arvestada, et iga piirang, mis on kehtestatud mingil teelõigul, on eelkõige seotud sujuva liiklemise ja liiklusohutuse tagamisega.

Paraku tuleb tunnistada, et mitte kõik liiklejad ei ole hoolsad ega teiste liiklejatega arvestavad. Keelatud kohta sõiduki parkimisega muutub teiste liiklejate liikumine takistavaks ja jalakäijad on sunnitud liikuma sõiduteel, seades ennast selliselt ohtu. Selleks, et muuta hooletute liiklejate suhtumist kehtivatesse reeglitesse, tõhustab menetlusteenistus oma teenindaval territooriumil järelevalvet liiklejate poolt parkimisnõuetest kinnipidamisel. Kehtivate reeglite vastu eksijate suhtes kohaldatakse seadusest tulenevaid sanktsioone. Siinjuures tuletame meelde, et liiklusseadus § 241 lg 1 näeb ette rahatrahvi sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohta kuni 40 eurot ja sama paragrahvi lõige 2 näeb ette rahatrahvi kuni 200 eurot, kui see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust.

Keelatud kohta mootorsõiduki parkimise korral jäädvustab järelevalve ametnik rikkumise fotol. Juhul, kui järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti, määratakse LS § 262 p 2 alusel mootorsõiduki eest vastutavale isikule hoiatustrahv 20 eurot ja saadetakse selle kohta temale trahviteade rahvastikuregistris märgitud aadressile. Rikkumise kohas ei jäeta eraldi teavet sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla. Lähemalt trahviteatest saate lugeda menetlusteenistuse kohtulehelt www.menetlusteenistus.vaivaravald.ee peatüki 2.1.1. alt või väärteomenetluse seadustiku 10. peatükk 11 jagu „Kirjalik hoiatamismenetlus“.

Turvalist liiklemist ja olge hoolsad teiste liiklejate suhtes!


MAREK RANNE

Õigusnõunik menetlusteenistuse juhataja ülesannetes


Bussijaamas suitsetamisega vahelejäänuid ootab rahatrahv

Tubakaseaduse § 29 p 10 kohaselt on suitsetamine keelatud ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis. Eeloleva nõuete vastu eksijatele näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 80 eurot.

Menetlusteenistus kutsub kõiki suitsetajaid üles täitma tubakaseadusest suitsetamise kohtadele kehtestatud piirangutest kinnipidamist ja mitte suitsetama selleks keelatud kohtades.

Menetlusteenistus võtab enda tähelepanu alla tubakaseadusest tulenevate suitsetamise kohtadele kehtestatud piirangute täitmist.

Väljavõte tubakaseaduse § 29 sätestatud piirangutest

Suitsetamine on keelatud:
1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;
2) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
3) apteegi ruumides;
4) ettevõtte tootmis- ja laoruumis;
5) kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;
6) toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;
7) ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes);
8) sportimiseks ettenähtud ruumis;
9) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
10) ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
11) sõitjateveo teenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis;
12) tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;
13) tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;
14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;
15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;
16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
18) jalakäijate tunnelis;
19) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;
20) õigusaktis ettenähtud muus kohas.

Menetlusteenistus



Tuesday, October 11, 2011

Menetlusteenistus pöörab tähelepanu liiklusohutusele

Teedel reguleeritakse liiklust liikluskorraldusvahendite abil, et tagada sujuv ja ohutu liiklemine. Seetõttu tuleb arvestada, et iga piirang, mis on kehtestatud mingil teelõigul, on eelkõige seotud sujuva liiklemise ja liiklusohutuse tagamisega.

Paraku tuleb tunnistada, et mitte kõik liiklejad ei ole hoolsad ega teiste liiklejatega arvestavad. Keelatud kohta sõiduki parkimisega muutub teiste liiklejate liikumine takistavaks ja jalakäijad on sunnitud liikuma sõiduteel, seades ennast selliselt ohtu. Selleks, et muuta hooletute liiklejate suhtumist kehtivatesse reeglitesse, tõhustab menetlusteenistus oma teenindaval territooriumil järelevalvet liiklejate poolt parkimisnõuetest kinnipidamisel. Kehtivate reeglite vastu eksijate suhtes kohaldatakse seadusest tulenevaid sanktsioone. Siinjuures tuletame meelde, et liiklusseadus § 241 lg 1 näeb ette rahatrahvi sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohta kuni 40 eurot ja sama paragrahvi lõige 2 näeb ette rahatrahvi kuni 200 eurot, kui see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust.

Keelatud kohta mootorsõiduki parkimise korral jäädvustab järelevalve ametnik rikkumise fotol. Juhul, kui järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti, määratakse LS § 262 p 2 alusel mootorsõiduki eest vastutavale isikule hoiatustrahv 20 eurot ja saadetakse selle kohta temale trahviteade rahvastikuregistris märgitud aadressile. Rikkumise kohas ei jäeta eraldi teavet sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla. Lähemalt trahviteatest saate lugeda menetlusteenistuse kohtulehelt www.menetlusteenistus.vaivaravald.ee peatüki 2.1.1. alt või väärteomenetluse seadustiku 10. peatükk 11 jagu „Kirjalik hoiatamismenetlus“.

Turvalist liiklemist ja olge hoolsad teiste liiklejate suhtes!


MAREK RANNE

Õigusnõunik menetlusteenistuse juhataja ülesannetes


Bussijaamas suitsetamisega vahelejäänuid ootab rahatrahv

Tubakaseaduse § 29 p 10 kohaselt on suitsetamine keelatud ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis. Eeloleva nõuete vastu eksijatele näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 80 eurot.

Menetlusteenistus kutsub kõiki suitsetajaid üles täitma tubakaseadusest suitsetamise kohtadele kehtestatud piirangutest kinnipidamist ja mitte suitsetama selleks keelatud kohtades.

Menetlusteenistus võtab enda tähelepanu alla tubakaseadusest tulenevate suitsetamise kohtadele kehtestatud piirangute täitmist.

Väljavõte tubakaseaduse § 29 sätestatud piirangutest

Suitsetamine on keelatud:


1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;
2) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
3) apteegi ruumides;
4) ettevõtte tootmis- ja laoruumis;
5) kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;
6) toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;
7) ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes);
8) sportimiseks ettenähtud ruumis;
9) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
10) ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
11) sõitjateveo teenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis;
12) tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;
13) tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;
14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;
15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;
16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
18) jalakäijate tunnelis;
19) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;
20) õigusaktis ettenähtud muus kohas.


Menetlusteenistus



Friday, October 7, 2011

EESTI LIPU PÄEVADEST

Sinimustvalge lipu heiskamisega muudame olulised sündmused ja tähtpäevad pidulikumaks. Näiteks heiskame Eesti lipu sünnipäevadel, kooli lõpetamise, abiellumise ja miks mitte ka pensionile jäämise puhul. Kuid peale perekondlike oluliste sündmuste on olemas ka meile kõigile ühiselt olulised rahvuslikud tähtpäevad, mil heiskame Eesti lipud.

Inimesi seob kokku ühine minevikukogemus ja ühised väärtused. Selle ühtsustunde üheks väljendamisvormiks on lipu heiskamine neil ühiselt oluliseks peetavail päevadel.

Riiklikud lipupäevad

Riigikogu on kehtestanud 18 lipupäeva. Oma sisult võib need jagada kolme rühma: omariikluse, pereväärtuste ning kultuuriga seotud sündmused ja tähtpäevad. Kõige enam on meil omariiklusega seotud lipupäevi: Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, Tartu rahu aastapäev, iseseisvuspäev, Euroopa päev, võidupüha, taasiseseisvumispäev, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise päev ning rahvahääletuse toimumise päev.

Pereväärtusi kätkevaid lipupäevi on neli: emade-, leina-, teadmiste- ja isadepäev. Meile ainuomase kultuuriga seotud lipupäevi on samuti neli: emakeelepäev, Eesti lipu, jaani- ja hõimupäev.

Uus lipupäev

Käesoleval aastal lisandus üks lipupäev – hõimupäev. Seda tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Hõimupäeva eesmärgiks on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning sellega väärtustatakse ühist pärandit.

1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930-ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.

Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.

Heiskamine südame sunnil

Riigikogu kehtestatud lipupäeval ei ole lipu heiskamine kohustuslik. Samas ootab riik ja kaaskodanikud, et vähemalt kolmel päeval aastas – iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval – oleksid lipud heisatud kõikidele äri-, elu- ja büroohoonetele. Soovituslikult heiskame Eesti lipud ka kõikidel teistel riiklikel lipupäevadel.

Lippude heiskamisega anname märku isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest ning väljendame ka ühiseid väärtuseid ja ideaale. Isiklikel tähtpäevadel heiska Eesti lipp oma koduõues, meile kõigile olulistel tähtpäevadel katame aga kogu Eestimaa sinimustvalgete lippudega!

Gert Uiboaed

Riigikantselei sümboolikanõunik


3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid.

24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev

Eesti iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev. Iseseisvuspäev märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 24. veebruaril 1918. a avaldas Päästekomitee „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”, milles kuulutati välja Eesti Vabariik.

14. märts – emakeelepäev

Eesti keelde on talletatud meile ainuomane kultuuri- ja minevikukogemus. Emakeelepäev meenutab, et eesti keel vajab tähelepanu ning et eesti keele puhtus ja püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.

9. mai – Euroopa päev

II maailmasõja lõpu viienda aastapäeva puhul pidas Prantsuse välisminister Robert Schuman kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Maikuu teine pühapäev – emadepäev

Emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

4. juuni – Eesti lipu päev

Eesti lipp on eestluse kandja. Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

14. juuni – leinapäev

Leinapäeval meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid. Leinapäeval ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.

23. juuni – võidupüha

Võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. 23. juunil 1919. a oli Vabadussõja üks murdepunkte: sel päeval võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

24. juuni – jaanipäev

Jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega. Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud võidu külma ja pimeduse üle.

20. august – taasiseseisvumispäev

Taasiseseisvumispäeval lõppes okupatsioon Eesti Vabariigis. 20. augustil tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu koostöös Eesti Komitee esindajatega otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

1. september – teadmistepäev

1. septembril algab traditsiooniliselt koolides õppetöö. Teadmistepäeval osutatakse erilist tähelepanu kooliteed alustajatele, kuid üldisemalt ka haridustöötajatele.

Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev

Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Sellega väärtustame ühist pärandit ning avaldame toetust soome-ugri rahvaste kultuurilistele püüdlustele.

Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja perede ühine tähtpäev.

Valimiste ja rahvahääletuse toimumise päev

Valimised ja rahvahääletus on kõige otsesem demokraatia väljendus. Rahvas kui kõrgeima võimu kandja sekkub siis otsustusprotsessi.