Thursday, December 16, 2010

Detsember 2010






Aasta kui muinasjutt

Lugesin hiljuti ühest vanast ajakirjast Urve Tinnuri kirjutatud jõulumõtisklust, kus ta võrdleb aastaks kogunevaid kuid kaheteistkümne kuningatütrega vanast heast muinasjutust.

Muinasjuttudes on kõik imeline ja imelihtne. Seal saab kurjus alati teenitud palga ja hea võidab võõra väe. Armastus ja õnn pääsevad võidule ja isegi kõige lootusetumalt alanud lool on alati õnnelik lõpp.

Muinasjututegelaste galerii on kirev ja mitmepalgeline, igal tegelasel on meie igapäevaeluski prototüüp olemas. Kes meenutab kurja võõrasema, kes Kaval-Antsu, teine jälle priiskab rumala ja ahne kuningana oma uhkes lossis sel ajal, kui vaene kalur saab ainult kuldkalakese peale loota.

Hea on teada, et meie hulgas on piisavalt palju ja olen kindel, et ikka rohkem häid muinasjututegelasi. Lumivalgekesi ja pöialpoisse, kuningapoegi, kes on armastuse nimel valmis ratsutama mööda kristallmäge või võitlema end läbi okasroositihniku.

Hoolimine ja armastus teevad imet. Muudavad koletise kuningapojaks ja inetu pardipoja kauniks luigeks. Kasvatavad maasikad keset lumehange ja muudavad kõrvitsa kauniks tõllaks.

Armas lugeja!

Olen püüdnud möödunud 12 kuud jagada Sinuga oma mõtteid ja meie valla tegemisi. Loodan, et see aeg on olnud Sulle tegude- ja rõõmuderohke. Ja kui vahel ongi tundunud, et nüüd enam ei taha ega jaksa, siis on appi tulnud mõni hea haldjas ja oled tänu temale raskustest üle saanud.

Uus aasta toob alati midagi uut – seekord siis uue raha. Aga rahaga on kord juba nii, et see tuleb ja läheb jälle.

Seepärast tahan Sulle soovida uueks aastaks kõike seda, mida raha eest ei saa – tervist, rõõmu ja õnne, hinge- ja meelerahu, oskust muuta asju, mis muutmist vajavad ja tarkust leppida sellega, mida muuta ei saa. Ja aega – aega iseenda ja oma lähedaste jaoks, aega tegelemiseks asjadega, mis pakuvad hingepidet ja rahuldust.

Head jõulusoovid Sulle seekord läbi laste jõululau sõnade: „Ära uksi lukku pane, lase jõuluvalgus tuleb, Sinu elu soojendab!

Kohtumiseni järgmise aasta muinasjutus!


Lea Rand



VALLAVOLIKOGU AASTALÕPU ISTUNG 15. detsembril 2010

  1. Maamaksumäärade kinnitamine

Kommentaar Toila Vallavolikogu 15.12.2010.a. määruse nr 12 „Maamaksumäärade kinnitamine“ juurde maakorraldaja Hannes Kohtringult:

Toila Vallavolikogu 15.12.2010.a. võttis vastu määruse nr 12 „Maamaksumäärade kinnitamine“ Seni kehtis Toila Vallavolikogu 17.12.2008.a. määrus nr 42 „2009. aastaks maamaksumäära kinnitamine ja soodustuste andmine“. Seni kehtinud määruses olid maksusoodustused kehtestatud Toila valla elanikeregistris olevatele pensionäridele ja represseeritutele. Muutunud seadusandluse kohaselt laienevad maksusoodustused kõikidele Toila vallas maad omavatele pensionäridele ja represseeritutele olenemata nende elukohast, mistõttu ei ole uue määrusega enam kehtestatud soodustusi eeltoodud maaomanikele.

Maamaks laekub 100% ulatuses valla eelarvesse ja on ette nähtud teede remondi ja hoolduse ning tänavavalgustuse hooldamiskulude katteks. Eranditult kõigile Toila vallas maad omavatele seadusekohast soodustusõigust omavatele isikutele maksusoodustuse kehtestamine vähendaks oluliselt maamaksu laekumist valla eelarvesse, mistõttu ei kehtestata uue maamaksumäärusega maamaksu soodustust.


2. Toila Vallavolikogu 15.02.2006.a. määruse nr 9 „Toila Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgatingimuste ja -määrade kinnitamine" muutmine
3. Toila valla 2011.aasta eelarve projekti I lugemine
4. Sotsiaaltoetuste maksmise kord Toila vallas

Vastuvõetud sotsiaaltoetuste korrast saab pikemalt lugeda jaanuarikuu lehest.
5
. Toila Vallavolikogu 18.03.2009.a. määruse nr 46 „Toila Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused" kehtetuks tunnistamine
6. Toila Gümnaasiumi ja Voka Lasteaed Naksitrallid arengukavade kinnitamise kord
7. Toila valla põhimääruse muutmise II lugemine ja kinnitamine
8. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2010.a. eelarvesse lülitatud täiendavatest sihtotstarbelistest eraldistest.



Vana aasta sammub vaikselt ajalukku,

keerab enda kannul ajaukse lukku.

Kõik jääb seljataha – kes see mullust muudaks!

Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks!

Tulgu ilus aasta küünla valgusvihus!

Piparkoogiraas ta pisikeses pihus

pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda!

Mis oli Aasta Rosin 2010? Ehk siis, mida head jääte meenutama mööduvast aastast?

Mis oli mööduvas aastas see, mis paneb kulmu kortsutama?

Soovid 2011. aastaks?


Signe Ilmjärv:

“Eelkõige ilus suvi ja sumedad soojad suveööd, mida tavaliselt saab vaid lõunas nautida.

Tööalaselt jäävad meelde põnevad saksakeelsed rahvusvahelised eTwinning-projektid 4. klassiga

ja huvitavad koolitused Austrias ning Saksamaal.

Nukraks teeb, et nii mõnedki gümnaasiumiõpilased ei oska väärtustada haridust ja haritust ega

mõista, et teadmised ja oskused on ainuke varandus, mida keegi meilt võtta ei saa.


12. klassi juhatajana soovin, et kõik abituriendid lõpetaksid edukalt kooli ja asuksid edasi õppima

soovitud erialal. 30. lend saab kindlasti oma lõpuaktuse pidada juba täiesti remonditud

koolimajas.”


Peeter Sööt:

“Minu jaoks oli möödunud aasta kiire, huvitav ja teguderohke. Rosinaks eelmine aasta võib pidada ilusat suve ja oma tegemistest kindlast korvpallipoiste turniirivõitu Belgias.
Minu jaoks ei olnud midagi sellist mis paneks kulmu kortsutama.
Soovin,et 2011 aasta läheks meil kõigil nii hästi,et kõik meie unistused ning soovid täituksid.”


Meeli Lõo:

“Aasta Rosin 2010 on kahtlemata seotud mu enese tublidusega. Tegin teoks selle, mis omal ajal pooleli jäi. Omandasin suve hakul haridusteaduse magistri kraadi kunstiõpetajana. Kuigi see ei too minu praeguses töökohas Toila Muusika- ja Kunstikoolis kaasa mingeid muudatusi kvalifikatsioonis ega palganumbris (huvikoole haldavad omavalitsused), on minu heameel saavutatust suurem, kui kõrvalseisja arvata oskaks.

Kulmu kortsutama paneb meie valitsuse sõnamurdlikkus, kui ta muutis õppelaenu lepingu tingimusi ühepoolselt. Riigikogu hääletus toimus küll juba 2009. aasta suvel, kuid 2010. aastal hüvituse jätkamise toetuseks kogutud ja Ene Ergmaale üle antud allkirjadki pole suutnud otsustajate meelt muuta. Õigusriigis, mis austab oma enda kehtestatud põhiseaduslikku korda, on sellise olukorra võimalikuks osutumine väga murettekitav. Õppelaenu võttes kehtisid reeglid, millega inimesed arvestasid. Tsiteerides Maris Mälzerit Eesti Üliõpilaskondade Liidust „käituti õppelaenu hüvitamise seaduse muutmisega sisuliselt nii nagu oleks sinu „Reis ümber maailma“ lauamängu partner otsustanud mängu poole peal, et nüüdsest alates iga kord, kui veeretad täringul 6, võrdub see 1, sest nii on talle kasulikum.“ Minu meele teeb see mõruks küll.

Ma soovin väga, et minu erakordselt arvukas ning nunnu I kursus (8 last) ja armas II kursus (5 last) püsiks kunstikoolis samas koosseisus ka järgmisel aastal, veel parem, kõik need planeeritud 4 aastat. Soovin, et nad säilitaksid praeguse toredalt kokkuhoidva ning üksteist toetava ja respekteeriva hoiaku. Nii on neil endil lihtsam luua ja minul neid suunata. Vaid sundimatus koostöös säilitame oma kooli mõnusa õhustiku.”

Toomas Nõmmiste:

“Minu jaoks oli selle aasta meeldejäävaim sündmus ikkagi Promenaad. Miks? Kuigi korraldamine oli pingeline, oli kõik siiski kontrolli all. Kõik sujus ja seda muidugi ainult tänu headele abilistele. Siinkohal tahaks veel kord öelda siirad tänusõnad kõigile neile, kes olid abiks tribüüni püstitamas, pileteid müümas, koristamas, autosid parkimas – olite kõik väga väga tublid. Tundus ka, et inimesed jäid üritusega väga rahule ja see ongi peamine.

Eks möödunud aastas on ka palju asju, mis paneb kulmu kortsutama, aga ei hakka siin kohal seda lahkama, las jääda see siis nö asjaosaliste teada, miks, milleks ja mis põhjusel. Küll aeg näitab.

Ah jaa – siiski üks asi on veel! Jah, meil pole korralikku kultuurimaja, kus koos käia, kuid ka nendel vähestel, kuid korralikult ja hästi korraldatud üritustel, käib ikka väga vähe rahvast. Üritusi korraldavad ju meie enda inimesed ja ainult selleks, et valla inimesel oleks võimalus käia vaatamas aga kahjuks.....tihti on publiku osas ikka väga vähe rahvast. Aga loodame, et 2011. aastal olukord muutub.

2011. aastaks soovin, et kõikidel lähedastel oleks tervisega kõik korras, et tütrel läheks koolis jätkuvalt hästi. Tahaks, et elu kulgeks rahulikus rütmis, kus oleks ilusaid hetki enamuses ja kui ka tuleb halbu, siis mööduksid need kiiresti. Head uut aastat kõigile!

Robert Peets:

“2010. aasta suursündmuse eest hoolitses ilm, meeletu kogus lund, mis võimaldas üle pika aja ka koduvallas suusamõnusid nautida. Lisaks korraldasime koos koduvalla suusaspordiaktivistidega A. Normaku mälestusvõistluse. Isiklikus plaanis oli möödnud aasta kahtlemata väga edukas, võtsin suvel naise, kellega plaanime kodu rajada Toila valda. Samuti oli 2010. aasta rahvusvahelises plaanis väga edukas, tulid tööpakkumised rahvusvaheliselt suusaliidult.
Vaatamata väga soojale ilmale ja mereveele, ei puhunud meie kodusadamas Toilas eriti tihti soodsad tuuled purjelauasõiduks, õnnestus ainult paar korda Toila suuri laineid nautida.
Soovin kõigile tegusat aastat! Mida rohkem toimetad, seda vähem on aega teiste tegemiste üle nurisemiseks!”

Tiit Salvan:

“Aasta rosin 2010 oligi see aasta ise, looduse mõttes. Sellist aastaaegade vaheldust, tõelist suusailma ja suviste puhkajate paradiisi pole meie laiuskraadil ammu nautida saanud. Kindlasti jääb meenutama aastat stabiilsuse tekkimine tööhõives, inimeste kindlustunde paranemine ja lootus parematele aegadele. Lõppevat aastat võiks võtta kokku pealkirjaga "Tere tulemast reaalsusesse!". Küllap on meil kõigil tulnud oma väärtusi ning suhtumist ümber hinnata.

Mis siin ikka kulmu kortsutada! Kui kulm kortsu läheb, tuleb iseendalt peeglis küsida: mida saaksin ma ise teha, et ei peaks kulmu kortsutama?

Kõigile inimestele häid kaaslasi, meelerahu, kindlust tulevikuks. Head ja ilusat uut aastat!”


Ohutu jõuluaja kuldreeglid:

* Kontrolli elektriseadmete ning pistikute korrasolekut. Ülekoormatud ja vigased elektrijuhtmed põhjustavad jõulurõõmu asemel tulekahju.
* Pärast suitsetamist kustuta hoolikalt sigaret tulekindlasse tuhatoosi või kaminasse. Mitte mingil juhul ära suitseta voodis või diivanil!

* Mõtle tuleohule ka toitu valmistades ja ära unusta end teleri ette.

* Ära hoia küttekollete vahetus läheduses kergesti süttivaid esemeid.

* Ära jäta lahtist tuld hetkekski järelevalveta. Küünlad aseta tulekindlast materjalist alusele ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest esemetest.
* Kustuta küünlad, kaminad ning teised lahtise tule allikad nii magama minnes kui ka kodunt lahkudes.

* Ära liialda kütmisega – tee seda vastavalt küttekeha kuumataluvusele. Siiber sulge alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.

* Pürotehnika kasutamine eeldab tähelepanelikkust, ettevaatlikkust ja kõrgendatud ohutaju. Loe alati läbi tootega kaasas olev ohutusjuhend.

* Tea, et õnnetuse korral sõltub Sinu pääsemine tulekahju avastamise kiirusest. Tee endale ja oma lähedastele elu päästev jõulukingitus suitsuanduri näol.
* Kontrolli ja hoolda oma väikest elupäästjad regulaarselt. Õnnetuse korral päästab elu ja vähendab varakahju vaid töökorras suitsuandur!

Et traagilisi õnnetusi ei juhtuks, ole hoolas ja mõtle ohutusele ka õdusal jõuluajal ja rõõmurohkel aastavahetusel. Hooli sellel perioodil ka oma lähedastest, naabritest ja tuttavatest, andes oma panus ka nende kodude tuleohutumaks muutmisele.

Tulekahju korral või kiirabi kutsumiseks helista häirekeskuse numbrile 112.

Lihtsamate terviseprobleemide korral saab meditsiinilist nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Päästealast infot saab päästeala infotelefonilt 1524.

Ida-Eesti Päästekeskus tänab Virumaa inimesi ohuteadliku käitumise eest ja soovib kõigile turvalisi jõule ja aastavahetust!

Maido Nõlvak
Ida-Eesti Päästekeskuse
koordinatsiooniteenistuse juht


Lugemise kiituseks

2010. aasta hakkab ennast vaikselt igavikuteele sättima ja ongi aeg selle aasta tegemistele joon alla tõmmata.

Siinkohal tahaks kokku võtta need tegemised, mis olid seotud lugemisega – oli ju mööduv aasta lugemisaasta.

12. detsembri pealelõunal olid vallamajja oodatud kõik lugemise ja raamatu sõbrad ning fotokonkursil osalejad, et teha kokkuvõtteid lõppevast aastast.

Tunnustatud said esseekonkursil ja fotokonkursil osalejad ning Toila Raamatukogu tublid ja aktiivsed lugejad.

Meeleolu aitasid luua Toila Muusika- ja Kunstikooli muusikaosakonna õpetaja Diana Veisner koos väikeste kitarripoistega ja Toila Gümnaasiumi abiturient Viljar Andrejev, kes esitas Chalice, Doris Kareva ja iseenda loomingut.

Aga kõigest järgemööda.

Nagu juba tavaks saanud, vaadatakse aasta viimasel kuul Toila vallas üle mööduva aasta fotosaak ja tehakse kokkuvõtted fotokonkursist. Tänavune lugemisaasta andis peateema ka valla fotokonkursile – lisaks tavapärastele Toila valla elu kajastavatele piltidele olid oodatud ka lugejaid ja lugemist kujutavad fotod. Hää meel on tõdeda, et lugemise teemalisi fotosid laekus konkursile päris palju.

Kokku laekus sel aastal fotokonkursile 59 üksikfotot ja 3 seeriat 8 autorilt ja Toila Gümnaasiumi fotoringilt.

Tänavu toimus parimate valimine möödunud aastatest erinevalt – lisaks žüriile hindasid fotosid nädala jooksul kõik soovijad. Žürii, koosseisus Piret Aller, Mehis Luus ja Tiit Salvan, ja publiku hääletuste tulemusel jagunesid preemiad järgmiselt:

parim foto kategoorias “Jah lugemisele!” - Meeli Lõo, parim loodusfoto – TG fotoring, parim hetke tabamine – Kalev Lait, parim seeria – Aap Tepper, publikupreemia – Merle Põllumäe, eripreemia – Kalev Lait ja Toila raamatukogu eripreemia sai Mirle Iro. Peapreemia omanikuks sai Hendrik-Ulvar Peets.

Lugemisele oli pühendatud ka Toila raamatukogus oktoobrikuus raamatukogupäevade ajal välja kuulutatud esseekonkurss. Konkursile laekus küll ainult 6 kirjatükki, aga kõik olid sisukad ja tunnustamist väärt. Aitäh, Mirkko Lepparu, Linda Peetsalu, Kerttu Niidla, Heino Salumaa, Inna Kivimaa ja Laivi Voormansik! Kõik kirjutajad said raamatukogult kingituseks raamatu.

Siinkohal mõned katkendid.

Raamatud kui väikesed terviklikud maailmad on samaaegselt nii tuttavlikud kui äraspidised, tekitades äratundmisrõõmu ja kummastust. Vahel lennutatakse meid otse tegevuse keskele, teinekord jääme kõrvaltvaatajaiks, kes lukuaugust piiludes üritavad asjadest aimu saada. See kõik on autori tahe, kes võimsa nukumeistrina meie tunnetel mängib. Ainus, mis me teha saame, on kaasa mängida ning lasta enda kanda, tõmmata, liigutada suunas, kuhu autor meid juhib, ning sellest mõnu tunda.” Kerttu Niidla

Tõnu Õnnepalu “Paradiis” on kui mälestusmärk kaduvatele küladele. … teost lugedes tuli meelde minu ja õe kurb kivil istumine, kui leidsime lapsepõlve kodupaiga ülessongituna “maaparanduse” käigus. … Raamat, mida olen lugenud kui piiblit kümneid kordi. Norra näitleja ja filmirežissööri Liv Ullmanni päevikuvormis “Muutumine” annab edasi olulisi väärtsui, hindab ja vaeb elu häid ja halbu hetki, teoks tehtud unistusi. Noorele, oma elu alustavale inimesele oleks see raamat kui eluõpetus.” Laivi Voormansik

Lõpuks oli see raamat mul sõna-sõnalt peas. Enne kolmeaastaseks saamist lugesin seda raamatut Jõuluvanale ette. Raamat oli Jõuluvana käes ja ta ise keeras lehti. Mina seisin Jõuluvana ees ja raamatusse ei näinud. Jõuluvana ütles, et mul on lugemine selge ja võin minna kooli kui tahan...” Linda Peetsalu

Vaatasin raamatuid ja vaatasin ema ja jälle raamatuid ja jällegi ema, sest nii suur soov oli saada endale üks muinasjuturaamat. No ja muidugi oli ema nõus mulle selle raamatu ostma, aga suures meeltesegaduses eo osanud ma kohe oma raamatut valida, sest need kõik olid ju nii ilusad. Lõpuks suures saginas valisin välja ilusa, värvilise raamatu. Raamatu peale oli suurte trükitähtedega kirjutatud “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”. See oli mu esimene muinasjuturaamat.” Mirko Lepparu

Kingitust väärt oli ka terve hulk tublisid lugejaid, kes aasta jooksul raamatukogus eriti sagedased külalised on olnud – Mahta Roose, Aline Koppel, Anneli Kirikmäe, Jana Merimaa, Riina Taela, Grete Vallimäe, Mari Sarap, Airiin Abel, Ingela Rüütel, Jonne Rooma. Mõnel neist on aasta jooksul loetud raamatuid tublisti rohkem kui sada.

Lugemisaasta saab selleks korraks läbi. Pidin paar päeva tagasi vastama küsimusele, mis seoses lugemisaastaga muutunud või teistmoodi on. Ehk see, et meedias räägitakse kirjandusest ja lugemisest veidi rohkem, kui varem. Aga raamatukogude ja lugevate inimeste jaoks on ju iga aasta lugemisaasta ja iga päev lugemise päev – nii et uute lugemisteni uuel aastal!

Lea Rand


Hoiame traditsioone

Rahvakalendri tähtpäevi on Toila Gümnaasiumis ikka hoitud au sees. Kadripäeval üllatasid kooliperet 5. klassi kadrisandid. Kõik poisid ja tüdrukud olid riietunud heledatesse riietesse. Kadriemal olid kaasas kadrihani ja kadrititt. Rõõmus elevus haaras õppijaid kui klassiukse taha saabusid laulvad kadrisandid. Nad rääkisid tähtpäeva ajaloost, laulsid, mängisid pilli, lugesid luuletusi ja esitasid mõistatusi “Pererahvale”. Tänutäheks saadud annid rõõmustasid esinejaid ja meelitasid välja tänulaulu.

Jõuluootusi ilmestasid sellel aastal advendihommikud 1.- 6. klassi õpilastele. Esmaspäeviti esitasid 2.- 5. klass jõululuuletusi ja laulsid jõululaule. Iga kord süüdati uus advendiküünal ja söödi piparkooki.

Jõulumeeleolu aitas luua ka 9. detsembril toimunud algklasside jõulumüük. Oma kingituste ja maitsvate jõulumaiustustega võis kaubelda igaüks. Kõige suuremad kauplejad olid 2. klassi õpilased.


Majandusetund teadlasega

  1. novembril oli gümnaasiumiõpilaste majandusetund teistsugune kui tavaliselt. Tunni viis läbi Tartu Ülikooli professor Olev Raju. Majandusteadlasena püüdis ta õpilastele keerulisi asju seletada lihtsalt. Majanduse põhitõed said igapäevaelu näidete varal selgemaks. Mis on raha? Kas omandada kõrgharidus Eestis või välismaal? Mille poolest on Eesti rikas? Kui kauaks jätkub põlevkivi? Kas tänane õpilane kindlustab oma vanematele õnneliku pensionipõlve?


Huvitavas tunnis seekord tunnikontrolli ei olnud, teadlane vastas ise kõikidele küsimustele.

Ootame, et ka edaspidi ilmestavad tunde huvitavad inimesed väljastpoolt kooli.


Huvijuht

Maire Aul


Tuisused talvemõtted

Aasta lõpp on käegakatsutavas kauguses. Taas on nostalgiline tagasivaatamise aeg. Jõuluajal soovitakse rahu kõigile. Rahuliku südamega võime ka Toila Naerumere lasteaias 2010. aasta ukse kinni panna. Kuigi ajad rõõmustamiseks pole praegu kõikjal just parimad, oleme rahul kasvõi kollektiivi ja kolme lasterühma säilimise eest. Pisikeste rühma ootame veel järgmisel aastal lisa ning põhjust muretsemiseks nagu poleks. Oleme läbinud sisehindamise protsessi positiivsete tagajärgedega, mis ühtlasi andis selgema ja julgema pildi edasiminekuks. Töötajaid on koolitatud nii kollektiivselt kui ka individuaalselt. Lastevanematega on koos läbi viidud üritusi, töötubasid ja näitusi. Igakuised lasteteatrid ilmestavad jätkuvalt meie lasteaiaelu. Kõigest sellest on leheveergudel aeg-ajalt teada antud. Kogu Naerumere tegevuskava juhindub sellel õppeaastal motost: ära unusta oma juuri – õpi, tunneta ja uuri. Seepärast on tänavused jõulupeod ka veidi teises võtmes kavandatud. Uuele aastale minnakse ikka vastu paremate lootuste-ootustega.

Seepärast soovimegi kõigile :

Kõige ilusamad jäälilled aknale,
kõige käharam jõulukuusk tuppa,
kõige säravamad küünlad kuusele,
kõige puhtamad tunded südamesse.


Toila Lasteaed Naerumeri

direktor Aili Saarne




Ettevõtlikkust ja loovust jõulukuusse

Interregionaalses projektis „Ettevõtlik kool/lasteaed“ osalevate omavalitsuse haridusasutuste töötajatel oli 8.-10. detsembrini võimalus tutvuda Soome hariduskorraldusega, erinevate haridusasutuste ja ettevõtlike projektidega ning osa saada jõuluhõngulisest õppetegevusest. Hästi korraldatud visiidi eest tänusõnad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse- ja projektimeeskonnale ning võõrustajatele – Kotka linna Yes-keskuse ja Enterprising SELF koordinaatoritele. Ida- Virumaalt osales 50 inimest erinevatest koolidest ja lasteasutustest alates Narvast Avinurme ja Aserini välja. Grupp jagati kaheks: lasteaed ja algkool ning põhikool ja gümnaasium.

Soome haridussüsteemist rääkis ministeeriumi töötaja Leo Pahkin. Haridussüsteemil on eesmärkideks tagada võimalikult kõikidele lastele haridus ja tõsta teadmiste-oskuste taset ja kvaliteeti läbi panustamise õpetajakoolitusse, arenguprogrammidesse ja õppematerjalidesse (õpikud, õppevahendid). Põhimõte on lihtne – keegi pole rumal, vaid laps oma erakordsuses, erivajaduses vajab toetust läbi tema jaoks kohandatud individuaalse õppeprogrammi. Ja lasteaiatasandil me seda põhimõtet toimimas ka nägime. Lapse erivajadus selgitatakse välja riigi finantseeringul ja toel lasteasutust teenindavate erispetsialistide poolt kõigepealt 1,5 aastaselt, seejärel 4 ja 7 aastaselt. Igal lapsel on individuaalne arengukava (IAK), kuid vajadusel käib lapsega töötamas ka erispetsialist.

Külastasime üht Kotka 8 aastast lasteaeda (Päivahoito), mis jäi meelde armsa (madalad aknad jõulukaunistuste ja -kardinatega; kodused kööginurgad) ja lapsekeskse ruumilahendusega (avarad esikud kummiriiete ning jalanõude pesemis- ja kuivatamisvõimalustega; kaldlaed ja piilumisaknad seintes) asutusena. Koolieelset õpetust (esiopetus) 4 tundi päevas finantseerib samuti riik, ülejäänud päevaosa eest tasub lapsevanem. Lasteaed on avatud 6.30-st kuni 17.00 -ni. Lasteaias on jõulu- ja suvepuhkus (juulis) ning sel ajal on lapsehoid võimaldatud vaid ühes linna lasteaias.

Kotka naabruses asuva Hamina koolis (1-6 klassi) toimub esiõpetus kooli juures. Kool oli 35 aastat vana, koolijuhi sõnul remonti ootav, kuid jällegi väga sooja, sõbraliku ja laheda õhustikuga. Üldse visiidist ja eriti sellest koolist jäi arusaamine, et lapsevanem on koolile (lasteaiale) kõige suurem partner, abistaja, kaasalööja. Lastevanemate initsiatiivil või kaudselt lapsi toetades on läbi viidud teemapäevi, heategevuslikke müüke ja tulu rahas (3000-4000 eurot) ulatas üle soome mehe keskmise kuupalga. Kui presenteeritakse laste edusamme, saavutusi, siis on samuti lapsevanemad koolis. Lasteaiaõpetajana tean, et nii lapse ja täiskasvanu omavahelise mõistmise kui ka peresuhete hoidmise seisukohalt on väga oluline vanema(te) osalemine lasteaia tegevustes ja üritustes. Vanemate osalemist oma tegevustesse ootab laps algkooliski ning hoolivalt huvitundvat ja mõistvat suhtumist kogu aeg. Jõululaulud saavad Hamina koolis selgeks ühiselt saalipõrandal (enamasti sokkides) istudes ja klaveri saatel ekraanil nähtavaid laulusalme koos lauldes.

Kuidas Soomes haridusasutusi remonditakse? Remondiperioodiks kolib (kooli)rahvas selleks otstarbeks tellitud nn „soojakutesse“. Võin kinnitada, et oma mugavuselt ja mahutatavuselt ei jää nad alla meie ühepereelamust ja hoolimata sellest, et pidevalt tuleb riietuda (ainetundidesse) tegevustesse minemiseks, elatakse üsna rõõmsalt eesootavate renoveeritud ruumide ja uue sisustuse nimel.

Tegusates ettevõtmistes saavad õpilased-õpetajad toetust, ideid haridusministeeriumi poolt finantseeritavatest üleriigiliselt paiknevatest Yes-keskustest. Keskus tähendab tegelikult suure büroohoone ühel korrusel paiknevat kahte töölauda ja riiuleid ning kahte tegusat inimest. Keskus on infopunkt, mis kogub ideid ja vahendab materjale; aitab ideeplaani kokku panna (reklaam, kalkuleerimine, huvitavad inimesed) ja ellu viia, et noored saaksid kogemuse ühistööst.

2010. aastal on meeldivaid maakondlikke koostöökogemusi olnud küllaldaselt ka meie lasteaial. Tänud ja südamlikud jõulutervitused Naksitrallidelt kohalikule omavalitsusele, asutustele, taludele, raamatukogule, perearsti- ja hambaravikeskustele.

2011. aasta on lasteaia jaoks juubelihõnguline. 1. märtsil saab praegune lasteaiahoone 35 aastaseks ja 2012. aastal täitub 50 aastat lasteaiateenuse ja alushariduse võimaldamisest paikkonnas. Kindlasti on paljudel mälestusi ja mõtteid, mis vääriks just praegu ülestähendamist. Siit üleskutse vilistlasele, lapsevanemale-vanavanemale või lasteaiaga seotust tundvale inimesele – kirjutage või joonistage meile lasteaiaelust, naksitrallindusest. Ootame lasteaiaeluteemalisi luuletusi, laule, mälestusi, õpetlikke jutukesi lastele. Väikelapse selleteemaline looming väärib samuti ülesmärkimist.

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulutab välja loomekonkursi teemal „Naksitrallid - 35“. Töid võib esitada jaanuarikuu jooksul postiaadressile Männiku 2, 41701, e-posti aadressile vokalasteaed@hot.ee või tuua kohapeale. Kõik tööd leiavad äramärkimist ja osaliselt ettekandmist lasteaia talendihommikul veebruaris ja maja juubelipidustuste ajal nii sõnas kui pildis. Loodame väga, et koolivaheaeg, jõulupuhkus ning pühad soosivad ettevõtlikkust ja loomet ning osake kodukandi ajaloost saab vääriliselt talletatud.


Kõigile libedat sulge ja suuska, jõulurõõmu ja tegusat uut aastat!

Suurte ja väikeste, Nakside ja Trallide nimel

Julie Laur


Aastalõpu spordiuudised

Peale viimase valla lehe ilmumist on Voka spordikeskuses toimunud mitmesuguseid erinevaid võistlusi.

23. novembril tähistasime uue spordihoone 5. sünnipäeva. Selleks olime kutsunud endale külla võrkpalli mängima Jõhvi valla ja korvpallis oli meie vastasteks Riigikogu esindus. Kui võrkpallis olime külalislahked ehk tuli leppida naabervalla paremusega, siis korvpallis jätkus „lahkust“ ainult esimeseks kolmeks veerandajaks. Otsustaval veerandajal seljatasime hea ladusa mängu tulemusena Riigikogu. Õhtu möödus sõbralikult, kuid kahju on sellest, et olenemata reklaami kättesadavusest oli üritust vaatamas väga vähe pealtvaatajaid. Õhtusel kohvilaua vestlusel otsustati, et selliseid kohtumisi võiks veelgi korraldada. Ja seal ei räägitud poliitikast, vaid ikka spordist ja sellest kuidas rahvast selle juurde rohkem meelitada.

Novembris alanud valla meistrivõistlused võrkpallis kulmineerusid detsembri alguses. Tulistes lahingutes oli kõike: kirge, vaidlusi kohtunikega, aasimist vastastega jne. 3-4. koha kohtumises võtsid mõõtu omavahel Toila Gümnaasiumi ja Toi-Vo võistkonnad. Kahegeimilise mängu võitis Toi-Vo, kes suutis põnevad geimilõpud tänu kogemustele enda kasuks pöörata. Finaalis said kokku põhiturniiri esimene Viru Basket ja kolmandaks jäänud Veteranid. Finaal mängiti kolme geimi võiduni. Ka selles mängus otsustasid siiski kogemused ja võit tulemusega 3:0 läks Veteranidele, kes suutsid kaitsta eelmise aasta esikohta. Õnnitleme neid!

Detsembri algusesse oli planeeritud ka veteranide korvpalliturniir. Kahjuks sattus turniir sellesse aega, kui Eestimaal möllas Moonika. Kohale jõudis lõpuks kaks võistkonda, kes siis omavahel selgitasid võitja. Üle pika aja sai võiduau endale meie valla võistkond. Ah jaa, alistati KK HITO veterankorvpallurid.

Samuti sai jõulukuu alguses jätku lauamängude mitmevõistlus. Sellel korral võeti üksteiselt mõõtu paarismängus. Oli vahva võistluspäev. Teine paarismängu turniir toimub juba uuel, „euroaastal“ ja kuupäevaks on 2. jaanuar. Olete kõik oodatud!

Uuel aastal jätkuvad tegemised Voka spordihoones. Anname nendest ikka ajalehe vahendusel ja ka internetikeskonnas on info kättesaadav kõigile. Tulge ja osalege, hea tervis on garanteeritud.


Toomas Nõmmiste


KUI OLED TEATRI- JA NÄITEMÄNGUHUVILINE, SIIS ON JÄRGNEV JUTT SUUNATUD JUST SULLE!

2012. aastal möödub 130 aastat sellest, kui Abram Simon rajas Toilasse Eesti esimese maateatrimaja. Simoni järeltulijatel ja Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsil on seks puhuks plaanis kuulutada aasta 2012 SIMONI AASTAKS.

Oma teatrimaja meil küll enam pole ja rahvamajaga on ka lood nii nagu nad parajasti on, aga näitemängu on Toilas tehtud Simoni aegadest alates vahelduva eduga kogu aeg.

Viimane kord, kui Toila rahvamaja laval teatritükk etendus, jääb vist küll möödunud sajandisse (vabandust, külalisesinejaid on ikka hiljem ka olnud).

Selleks, et teatrielule taas hing sisse puhuda ja Simoni vääriliselt näitemänguga tegelema hakata, on plaan kutsuda kokku endised näitlejad, kes kunagi näiteringis kaasa löönud ja väga oodatud on ka uued noored teatrihuvilised, kes kaasa tahaksid lüüa.

Ühesõnaga – KUI SA OLED NÄITEMÄNGUHUVILINE (vanus pole oluline, peaasi, et jalg juba kannab ja veel kannab) JA OLED VALMIS KAASA LÖÖMA, SIIS ANNA ENDAST TEADA Toila raamatukogusse, tel. 33 69 551.

No comments:

Post a Comment