November 2009

Aeg tööle asuda

25. novembril toimunud vastvalitud volikogu kolmandal istungil on saanud kõik valla juhtimises olulised portfellid jaotatud. See tähendab, et paika on pandud volikogu komisjonid ja vallavalitsuse koosseis. Rakendamise aeg on läbi ja seega saabki volikogu tööle hakata.

Komisjonide jaotus on oluline selleks, et määratleda, kes millega tegeleb.

Kuna valimistel saavutas suurima edu valimisliit Valla Heaks endise ja ka praeguse vallavanema Tiit Salvani juhtimisel, siis on igati loogiline võtta initsiatiiv läbirääkimistel ülesannete jaotuses.

Vast suurimaks üllatuseks nendel läbirääkimistel oli valimisliidu Voka esindajate soovimatus asuda lahendama kommunaalküsimusi. Selleks pakuti neile volikogu aseesimehe ja kommunaalettevõtte Toila VV nõukogu liikme positsioone. Valimisliidu Voka valimiseelset lubadust, leida lahendus toasooja kosmilisele hinnale, ei ole ometi mõeldav täita omaette põlve otsas nokitsedes.

Tunnetades probleemi tõsidust, on volikogu liikmed ja vallavalitsus asunud organiseerima korteriühistute ümarlauda. Oodatud on kõikide korteriühistute juhatuste liikmed kui ka asjast huvitunud korteriomanikud. Ümarlaua toimumise aeg ja koht on hetkel veel lahtine, aga kindlasti toimub see detsembri esimeses pooles. Kõik ühistud saavad lähiajal kutse ümarlauale ning täiendav info ilmub ka teadetetahvlitel. Koosmeele leidmine osapoolte vahel on mõistlike lahenduste eelduseks.

Järgmine teema, millega on plaanis hakata tegelema, on endine lastekodu maja ja Voka Olmehoone. Nende majade saatus on vaja meil nii või teisiti otsustada. Ideaalis võiks olla selline lahendus, mis ei nõuaks valla maksumaksja raha. Kui aga kulutusteta otsust ei ole võimalik leida, tuleb valla eelarvesse planeerida vastavad kulud. Leidmaks kõige õigemaid lahendusi, kutsume kaasa mõtlema ja ütlema kõiki, kes on asjast huvitatud.

Peatselt algava uue aasta esimeses pooles on kavatsus leida lahendus valla kultuuri- ja seltsielu koordineerimisele. Kutsume valla mittetulundusühinguid ja seltsinguid kaasa mõtlema. Võttes tööle valla kultuurielu edendaja peame läbi mõtlema uue töötaja õigused ja vastutusala, samuti kuidas mõõta töö tulemuslikkust.

Sellised on mõned märksõnad lähiaja teemadest, millega valla rahvaasemikud tegelevad

Joel Guljavin

Nelja aastaga vald avatumaks

Toila valla hüüdlause on Aasta läbi avatud. Selle eesmärgi nimel on tehtud palju tööd, kuid küsimusi kipub olema rohkem kui neile vastuseid.

Sellel sügisel toimusid valimised uude volikogu koosseisu. Oodatult oli rahva aktiivsus kõrge. Kolmeteistkümnele volikogu liime kohale kandideeris viies nimekirjas (kolm valimisliitu ja ning kaks erakoda) kokku 84 inimest. Kõigist nimekirjadest saadi ka volikogu kohti. Teatavasti sai enim kohti eelmisel valitsemisperioodil võimul olnud valimisliit Valla heaks. Paraku ei jätkunud kuuest saadud kohast ainuvalitsemiseks ning valitsusliitu kutsuti vähim hääli saanud Keskerakond ühe liikmega. Koos moodustati koalitsioon, mille tegevus ei vasta kuidagi valla avatuse põhimõttele. Asendusliikmena volikogusse saanud Kalle Lehismets valiti volikogu esimeheks (volikogus osalemast loobus 38 häält kogunud nn „peibutuspart“ vallavalitsuse ametnik Mehis Luus). Oodatult jätkab ka endine vallavanem. Suurim üllatus oli aga revisjonikomisjoni esimehe ametikoha jätmine koalitsioonile, mis kaasaegse demokraatia põhimõtete järgi kuulub opositsioonile.

Valimistel 49 % hääli kogunud valmisliitude Ühtne vald, Voka ja Eesti Reformierakond nimekirjades kokku volikogusse pääsenud kuus volikogu liiget osalesid valimiste järgsetel läbirääkimistel võimalikult laiapõhjalise koalitsiooni moodustamiseks ning valitsemise vastutuse võtmiseks, kuid paraku jäeti valitsemisest kõrvale (v.a. pakutud 1-2 kohta volikogude komisjonides). Kuna nende nimekirjade ning volikogu liikmete taga on üle kuuesaja valla kodaniku hääled, ei saa opositsioon jääda järgneval neljal aastal passiivseks. Valimisliidud Ühtne vald, Voka ja Eesti Reformierakond on kokku leppinud teha koostööd ning püüdlevad selle poole, et ühehäälelise enamusega koalitsiooni poolt läbisurutud otsused oleksid võimalikult läbipaistavad. Seepärast soovime, et võimulolijad selgitaksid valijatele ning ka Toila valla vastu huvi tundvatele inimestele oma valitsemise põhimõtteid. Opositsioon kavatseb esitada küsimusi otsuste põhjenduste kohta volikogu esimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Ootame vastuseid loomulikult volikogu istungitel kuid parim koht selgituste andmiseks on Toila valla leht.

Seepärast palumegi valitsuskoalitsioonil selgitada Toila valla valijatele, miks jäeti volikogu revisjoni komisjoni esimehe koht võimulolijate kontrolli alla.

Volikogu liikmed Roland Peets, Jaak Pruunes, Toivo Tünni, Ursi Joost, Mehis Astok, Bruno Uustal

Lahe koolipäev

5. novembril toimus Tallinnas noortekonverents “Lahe koolipäev”, kus räägiti karjäärivalikutest. Põhiküsimuseks – kas valida Eesti või välismaa.

Toila Gümnaasiumi õpilastest osalesid Anneli Marks, Birgit Pung, Eleri Birk, Riho Saponenko, Ragne Pärnamäe ja Kertu Müür. Üritus algas piduliku marsiga Vabaduse väljakult Nukuteatrisse. Osavõtjaid oli ligi 600. Teel sinna lõbustasid osavõtjaid Noorte Liidu noored, kes panid osavõtjaid mõtlema oma karjäärivalikute üle.

Konverentsi saal juba iseenesest meeldejääv, kuna see oli tegelikkuses alles valmimisel ning seinu ja lage asendas kile.

Esinejate seas olid Kontra, Jaagup Kreem, Ivo Linna ja paljud teised. Meelejäävamate esinejate hulgas oli eesti välisajakirjanik Neeme Raud ja kunstnik Martin Saar.

Neeme Raud rääkis teemal “Kas välismaa ootab meid”. Birgiti sõnul oli tema arutlus väga paeluv ning tõetruu. Ta ütles kõik otse välja.

Martin Saar köitis tähelepanu oma diskusiooni alguses. Ta alustas maalimisega ja kinkis maali saalis olevale tüdrukule, kellel oli märgatav sarnasus maalil oleva inimesega. Oma arutlusse kaasas ta ka eksamite valiku ning tõi välja selle, et tuleks valida reaalained paremate karjääriväljavaadete suhtes. Arutluse lõpetas ta väga suurejooneliselt, imiteerides Robin Williamsi kunagist aktsiooni, lasi publikul käed üles tõsta ja hulluda ning viskas siis publikusse oma kujundatud graafikaga särke. Kõike seda jäädvustas ta mobiiliga, et Facebooki ülesse panna.

Diskusioonide vahepeal oli ka Heade Eeskujude autasustamine, kelleks oli Reili Rand Hiiumaalt. Auhinnaks oli 20 000 krooni toetust, mille andis kätte Ene Ergma. Jaagup Kreem pühendas talle ka laulu, mis tõi Reilil pisara silma.

Päevale pani punkti suur ühismuusika loomine.

Kõik lahkusid väga positiivsete emotsioonidega. Toila kooli noored võtsid iga-aastasest noortekonverentsist osa juba kolmandat korda.

Anneli Marks

11. klassi õpilane

Inimene, sa oled otsimas oma juuri…

…Ära otsi mullast

Ega maa pealt

Sa ei leia neid sealt

Tõsta pea

Otsi kõrgemalt

Otsi õhust

Vaimust ja veest

otsi kõrgemalt

sealt, kust tuleb valgus.

(Malle Pärn)

Pühapäeva, 22. novembri, pärastlõunal kõlasid Toila Raamatukogus kitarrihelid ning räägiti kultuurist ja kultuuritusest, elust ja kulgemisest selles, loeti luulet ja lauldi eesti luuletajate sõnadele tehtud laule – külas oli Malle Pärn.

Malle on huvitav ja mitmekülgne inimene, kes julgeb iga asja kohta välja öelda oma arvamuse. Seda ka siis, kui ta nende väljaütlemiste eest aeg-ajalt “nuhelda” saab. Minu põlvkonna inimesed mäletavad teda ilmselt kõige paremini teleris näidatud lastenäidendist “Nõiakivi”, kus ta mängis muhedat karuema.

Peale näitlejatöö on Malle Pärn tõlkinud inglise keelest viis näidendit, neli raamatut, lastelugusid, millest osa on ilmunud raamatutena ("Karupoeg Pädington" ja "Karupoeg Paddington"). Ta on tõlkinud ja lugenud palju Unejutte, mida Eesti Raadio arhiivis tänagi kuulata saab.

Ametlikult hariduselt näitleja ja teoloog, on ta oma küllalt pika elu jooksul tegelnud ka paljude muude asjadega.

Ta on kirjutanud luuletusi (avaldanud kogud "Tuulte meelevallas" ja "Läbi kõrbe"), jutte, lastelugusid, mõtisklusi, esseid, ning arvamusartikleid, mis on nii teravad, et neid ei taheta hästi avaldada.

Malle on võtnud oma südameasjaks protestida kultuurituse vohamise vastu eesti teatris ja kirjanduses võideldes avaliku ropendamise ja vägisõnade kasutamise vastu. Ka Toilas kutsus Malle Pärn üles hindama õigeid väärtusi ning hoiatas kommertskultuuri eest. Juttu oli kollasest kirjandusest/ajakirjandusest, mis pole mõeldud mitte meile meelelahutuseks, nagu me ekslikult arvame, vaid on teadlikult kutsutud ja seatud kasvatama meis rumalat, mittemõtlevat tarbijat. Ta rõhutas, et sotsiaalse ja vaimse keskkonna puhtus on sama tähtis kui looduskeskkonna puhtus ja eelkõige peaks kultuur olema inimlike väärtuste kandja ja kaitsja.

1. klassis oli Malle tunnistusel ainuke 3 laulmine ja tollane muusikaõpetaja ütles, et Malle laulda ei oska. Tänaseks on see väide küll kapitaalselt ümber lükatud.

Ta mängib kitarri, ning on loonud enda ja teiste luuletajate sõnadele hulga kauneid laule nii suurtele kui väikestele, millest paljusid sai pühapäeval ka Toila Raamatukogus kuulda.

Üks minu lemmikutest, Sass Suuman, on kirjutanud inimestest, kes on soojade hommikute sarnased. Minu meelest on Malle Pärn üks nendest….

Lea Rand

Siuru käis külas Soome sõpradel

Pühajõe kirikul on kaks sõpruskogudust. Üks neist asub Soomes alavusel.

Sel aastal kutsusid soome sõbrad meie ansambli endale külla. Võtsime küllakutse rõõmuga vastu ja õppisime lisaks paar soomekeelset laulu.

Septembrikuu lõpus läkski sõit Alavuse suunas lahti. Kaas tuli ka meie koguduse õpetaja Peeter Kaldur.

Ilmad olid terve reisi ajal väga ilusad. Nautisime Soome ilusaid sügisvärvides metsi ja maalilisi järvi. Alavusel majutati meid turismitallu “Ouran Loma”. Pererahvas oli endistest taluhoonetest väga maitsekalt sisustanud majutusmajad ja söögimaja.

Laupäeva õhtul viidi meid Lapua kirikusse orelifestivalile.

Kontsert oli nii haarav, et isegi kaasaegne värvidemäng ja toss ei seganud muusikat nautimast.

Pühapäeval oli meie “Siuru” etteaste. Hommikusel jumalateenistusel laulsime Alavuse kirikus ja õhtul oli kontsert koos teiste kirikukooridega.

Esinemised läksid meil hästi. Soome sõbrad, kellega oleme sõprussidemetes pea 20 aastat, olid väga tänulikud. Olid toredad kohvipausid, mille tänutäheks esitasime ikka mõne laulu. Tutvusime uute toredate inimestega ja kutsusime Alavuse kirikukoori järgmise aasta suveks külla vaimulikule laulupeole.

Tänu valla toetusele sai see sõit teoks ja tänutäheks oleme alati nõus valla hea nime eest seisma.

Sirje Põllumäe